Tüüd om talgoga tetä, leibä ole-ei hinelegi süvvä.

Verska muusigakuul pidi umma 20. sünnüpäävä pito (0)

Ma lätsi läbi Verska külä puul versta edesi.
Ai kõnna, kõnna, kõnna jaa – puul versta edesi.
Sääl pillihellü, laulujorro oll´ üts maja täüs...
(Vabarna Mareti sõna’)

Üts maja Verska pedäjide all omgi joba paarkümmend aastakka pia õga päiv pillihellü täüs olnu’. Nii kavva aigo om tah Verska muusigakoolih oppust antu’ kõigilõ, kiä’ pillimängust ja muusigast luku pidävä’. 20 aastakka om peris pikk aig – ilosat tsõõrikut tähtpäivä peeti 18. märdikuu pääväl meeleh suurõ sünnüpääväkontserdiga, kohe tulli’ kokko ni täämbädse’ ku innidse’ opja’ ja oppaja’, kõik tõõsõki’ kooli toetaja’ ja avtaja’.

Uma kooli tegemine taht´ hääd päälenakkamist ja kimmäst miilt

Verska muusigakooli täämbäne juht Kadarpiku Tiina mälehtäs taa kooli alostust 1997. aastagast niimuudu: plaan Verskahe uma muusigakuul tetä’ oll´ kimmäs, vallavanõmb Lõvi Vello nõuh ja säädüsetundja Siruli Sirje tarviligu’ paprõ’ valmist tennü’. Verska latsõ’ pidi’ tuud aigo Räpinähe muusigakuuli käuma ja sakõstõ jouti kodo viil illadsõ Saatsõ bussiga. No valla majandusnõunik Kõivo Ülo pidi inne alostust tunstama, õt vahtsõ kooli jaost olõ-i tarvilikku rahha viil kostki võtta’.

A läts jälki niimuudu, nigu Setomaal õks asjo kõrda aias – ku kukkimuudu õi saa’, sõs kuigi õks saa. Muusigakuul tekk´ sügüse õks ussõ’ vallalõ, alostõdi nelä oppajaga ni oppi’ saie klaveri- ja akordionimängu. Oppaja Viskari Galina jutu perrä lövveti Võro liinast edimädses koolijuhis Tolga Inge, kiä tull´ kohalõ „nigu värski tuulõhõng ja tougas´ tüü käuma“. Vidi uma massinaga Võrost tõisi oppajit kohalõ ja käve muial perrä kullõmah, kuismuudu taad muusigaoppust kohki tetäs. Paigapääline muusigaoppus läts huuga käuma.

Parhilla’ om koolih kümme oppajat ja opis 43 koolilast ni 7 täüskasunut huvilist. Oppi’ saa säändsit põhipille nigu klaver, viiul, akordion, kitarr, väiko kannõl, karmoska, plokkflüüt. Põhioppusõ mano käu muusigaaolugu, ütehkuuh pillimängmine, laulminõ ja kõiksugumadsõ’ esinemise’.

Uma valla tukõ om kõgõ tunda’ olnu’ ja latsõvanõmba’ avtasõ’, ku vaia. Muusigakooli tarõ’ omma’ sünnüpääväaastaga sügüses vahtsõ vällänägemise saanu’ Verska valla ja EAS-i ütidse toetusõga. Verska gümnaasiumiga üte katusõ all olõminõ om hüä kas vai tuuperäst, õt latsõl om väega lühko maa tunni tulla’ ja oppaja ka saa timä kõgõ kätte, ku tuud kipõstõ vaia om. Paistus, õt täämbädses omma’ rahul nii opilasõ’ ku oppaja’.

Mis om väikoh muusigakoolih tõistmuudu

Verska muusigakuul om parralt väigokõnõ, nii õt õga siiä’ opma tulnu’ latsõ jaost om aigo. Nii saa selgest tuu, mille vasta latsõl hindäl kõgõ inämb huvvi, andi ja tahtmist om. Ja aigupite saa kõigilõ tuu uma tii kätte näüdätüs: las õgaüts eis’ otsustas, kohe ja ku kavvõ tä taht tuud pite minnä’.

Taast koolist om perit nuuri, kellest om ildamba saanu’ muusigaoppaja, kiä opis muusigaakadeemia magistrioppusõh vai dirigendist, kiä laul ja mäng lava päält suurõlõ saalitävvele rahvalõ vai ka lihtsalt eishindä rõõmust pillimänguga edesi tegeles. Oppaja’ nimedi’ uma jutu seeh kooli ar’ lõpõtanuidõ siäst säändsit nimmi nigu Kruusamäe Laura, Vaheri Kätlin, Kadarpiku Gloria, Viskari Jaanus, Laanelinnu Ivo, Suuni Rainer-Robert, Kirikmäe Ruti, Ämariku Evelin, Küti Martin, Kena Mariete ja külh om näid viil rohkõmbki. Kimmähe tundas nii terve Eestimaa pääl ku lajah ilmah Vabarna Jalmarit. Timä innidse’ oppaja’ tulõdi’ miilde, õt joba lõpueksamil paistu silmä Jalmari hüä esinemiskimmüs ja julgus, a tegemist oll´ ka koolipoiskõsõga, kedä huvit´ pääle pillimängu viil pall´o muud. A õt kuulsusõ tii, midä müüdä timä tulõviguh nakas käuma, niivõrra lag´a saa olõma, õi olõvat nimä’ tuud aigu viil mõistnu’ ette nätä’.

Kavvaaolidsõ’ oppaja’ Kadarpiku Tiina ja Viskari Galina ni Võromaalt Setomaalõ pillioppust andma kutsut muusigamiis Tamra Kait olli’ üttemuudu arvamisõl, õt muusigategemise uma elokutsõs valiminõ olõ-i taa oppusõ man päätähtsä. Kõgõ tähtsämb om, õt pillimängu opminõ ja laulminõ and latsõlõ hindäle ja tä arõngulõ hulga mano, avtas eiski vallalidsi silmiga ja hüä süämega inemises saia’. Tamra Kaidu meelest, kiä ka Võro liina muusigakoolih oppas, om liinakoolih tunnõ arv väega kimmält paigah, a väiko kuul saa rohkõmb võimaluisi pakku’. Timä ku oppaja om väega rahul ummi opilaisiga ja näide vanõmbidõga, kinkal lövvüs kõgõ tahtmist last toeta.’ Latsõ andõ’ saava’ höste vällä arõnõda’ sõs, ku täl om kõik aig vanõmbidõ kimmäs toetus olõmah.

Õga siiä’ muusigakuuli pedäjide ala õi tulõ’ õnnõ Verska latsõ’, opjit om ka Miktämäe ja Orava vallast. Rõõmu ja kassu tulõ säändsest koolist tervele maanulgalõ. Hüä kuuhtüü om ka Räpinä ja Põlva muusigakooliga. Ütidse erialaga oppajil om kõgõ ütstõõsõga kuuh ollõh hulga arotamist, õt „kuimuudu mi teemi ja kuis teil tetäs“. Tsõõrigu’ tähtpäävä’ omma’ tõisil kah: Räpinä muusigakuul saie 30 ja Põlva kuul peris 50 aastagat vanast. Kolmõ kooli pääle kokko tulõ viil uhkõmb nummõr – 100 aastagat – täüs!

Uma ja hüä perimüsmuusiga
Perimüsoppusõga naati kõrvuisi klassigapillega joba aastidõ iist veitsiviisi pääle. Kiä taht, saa parhilla’ oppi’ karmoskamängu, väikot kannõld, viiolit. Parhilla’ oppasõ’ karmoskat koolih vanast pillimiihi suguvõsast peri Viskari Galina ja Toomõ Elo, aastit tagasi tekk´ tuud ka Setomaal lajalt tuntu’ pillimiis Valgu Toomas. Vanna seto miihilaulu nakas´ umal aol noorilõ oppama tuuaignõ Verska preestri Sakarias Leppik. Umaaigsidõ pillioppajidõ Priksi Kristjani ja Kaasiku Oti nime’ omma’ ka välähpuul Setomaad laembalt tiidä’.
Õga aastaga käävä’ Verska mängjä’ umma hüvvä mänguoskust näütämäh üleriigilidsel perimüsmuusikidõ võistumängmisel. Viil mitte kõrdagi olõ-i nä tähelepanust, avvotasodõst, kittüskir´ost ilma jäänü’. Umakandi vanno pille opminõ tulõ nii mõnõlgi kergembähe vällä ku klassigapille oppus. Päätähtsä om, õt küläpillimiihi sugu hoobis vällä õi koolõsi’. Pidosit, kohe näid mängmä oodõtas, Setomaal siiämaani õnnõst viil jakkus.

No õga sõs vahtsõnõ suur sünnüpäiv 2022. aastagal ka tulõmalda jää-i. A viimädse tsõõrigu tähtpäävä miildetulõtusõs viil Vabarna Mareti laulurito:
„Täämbä suur om sünnüpäiv, juusknu’ juubeli,
ai kõnna, kõnna, kõnna jaa – juusknu’ juubeli.
Kõik mi uhkõ’ olõmi ja tehnämi tüü iist.’’

Verska muusigakooli juhi Kadarpiku Tiina ja oppajidõga käve kõnõlõmah Reimanni Nele.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood