Seto Kuningriik 2001
VIII Kuningriigi päiv 4. augustil 2001 Luhamaal
Ülembsootska ja meistri´
Seto instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:
Tõist kõrda Luhamaalõ jõudnu kuningriigi päiv peeti jalki koolimaja takah platsil. Keskpääväl välla kuulutõt kuningriigi päävä tegemiisil hoit′ silmä pääl mineväl aastagal Värskah ülembsootśkas valit Hõrna Aare.
Pääväkava oll′ jo tutva: alostaminõ, kuninga meistrimiihi võistlusõ’, ülembsootśka valiminõ, lõpuh sõaväeparaad ja meistrimiihi autasustaminõ.
Küläliisi võetas Setomaal kõõ armuga vasta, ni näid oll′ tulnu’ pall′o – udmurdi’, ersa perreansambli, terve lavatäüs suumlaisi ja ummi rahvarõivit ni šamaanitandsu näüdänü’ udmurt Juri Lobanov vai umah keeleh Kutšõrjani Juri.
Muidõ, timä om ka udmurtõ lipu kujundaja.
Võrrõldõh eelmätse Luhamaal peet kuningriigi pääväga olõ-s meistrimiihi välläsortmisõl suuri muudatuisi tulnu’. Mano oll′ tulnu’ piiraguküdsäja võistlus, a sukakudaja asõmõl otsiti takah kõkõ parembat mõsumõskjat. Tiidä’ki, poisal omma’ heledä’ rõiva’ ni naisilgi om valgõt pall′o – ülembsootśkal piat rõiva’ õks puhta’ olõma!
Kargusõkargajit valiti vällä kogonisti nelli: Lasma Airis, Sarvõ Õiõ, Kosemäe Kool′a ja Riitsaarõ Evar. Ku naisi oll′ võistlõmah suur park, sis miihi tull′ vällä kõgõst kats. Hindamiskomisjon arot′ asja, löüse, õt mõlõmba’ mehe’ omma’ võrdväärse’, ni meistris sai’ mõlõmba’.
1997. aastagal oll′ Hao Paulil hüä miil, õt sõnolisõ võistlusõl oll′ vanõmbidõ naisi kõrval nätä’ ka noorõmbit. Śoo kõrd oll′ asi viil kinämb. Mitmõ katõkümnendih sündünü, no’ sis eloaastilt jo säitsmekümnendidõ lõppu jõudnu lauluimä’ kõrval tulli’ püüne pääle ka 14-aastaganõ Vabarna Jalmar ni 17-aastaganõ Sarvõ Maaŕa.
Śoo aastaga olli’ laulu teemas kuningriigi säädüse’.
Ülembsootśkas paki’ kooli laudu pääl saistõh valitsõva ülembsootśka Hõrna Aare kõrval hinnäst vällä ka Luigasõ Inara Mikitamäelt ja Järvelilli Rein Meremäelt.
“Setomaad lupa mi tiini’ kõik, kiä sinnä puki pääle saava’. Innemb om tuu sõnamäng, õt kiä midä ja koh kotsil ütles,” saa-s ummi lubamiisi inämb täpsehe miilde tulõta’ Luigasõ Inara, kiä koŕaś hindä taadõ kõkõ pikembä hanna.
Ku 1999. aastaga kuningriigi pääväl Mikitamäel tekit′ pall′o vaiõluisi naisi pataljoni vällätulõk sõaväeparaadilõ ja mõnõ’ kõnõli’ miihi mängumaalõ trügimisõst, sis śoo aastaga sai edimäne naane ülembsootśka amõtihe. Luigasõ Inara oll′ edimäne kabõhitsõst kandidaat ülembsootśka kotusõlõ, ni ka edimäne naane, kes sedä amõtit om pidänü’. Muidõ, ka edimätse naispataljoni iihotsah oll′ Inara.
Ku illatsimbil aastil om ülembsootśka edimätses ülesandõs olnu’ värskidõ meistridõ autasustaminõ ja peräst tuud viil sõaväeparaadi vastavõtt, sis śool aastagal oll′ lugu tõisildõ. Vastvalit ülembsootśka Luigasõ Inara astõ inne Setomaa kaitsjidõ ette, sõs viil autasustõdi meistrimiihi.
Inne sõaväeparaadi oll′ ajakavah vällä tuud viil “sõaväeparaadi haŕotus”, minkõ aol kogonõti ja seletedi, kuis asi käümä nakas. Peräh olõ-i erälde haŕotamist inämb pääväkavva tsusat.
Edimäst kõrda tull′ paraadih vällä lennuvägi, mis tuust saati parhillatsõ aoni hinnäst vapralt näütämäh käü. Lennukimeistrides olli’ Krillo Enno ja Ilvese Rein.
Päävä lõpõt′ platsi kõrvalõ kõosallo üles säet vahtsõ ülembsootśka vastavõtt toidukraamist loogah kuningalavva ümbre ni lõpuh kirmas.