XII Seto Kongress Verskah (0)

Kongress alost´ pääle kell 10. Verska kultuurikeskusõ seenitseh võti’ delegaatõ ja külälisi vasta Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo liikmõ’ Kala Ingrit, Pärnoja Ülle ja Matvei Arvi. Inämbüs osavõtjit oll´ seto rõivih. Laulti alostusõs seto hümni.

S´oo kongressi ettevalmistamisõga oll´ kõvastõ vaiva nätt. Suurõ ekraani pääle näüdäti tarku vanasõnnu, kõik otsusõ’ ja parandusettepanõku’ olli’ silmäga nätä’. Päävanõmb Itse Urmet keskendüsi kõnõh murrõlõ seto keele edesiandmisõ peräst. Eelmidse’ kongressi’ omma’ tollõst halusast keele häömise ohust vähä juttu tennü’, piirdunu’ nimetämisega. Itse Urmet kõnõl´ uma komisjoni käukõst haridusministeeriumi. Imetledä’ võisõ ministeeriumi aamõtnikõ piint ärütlemiskunsti. Nii pandki Urmet ette kõigil 65 saadikul opada’ kolmõ aastaga üts inemine kõnõlõma. Timä eis’ pidi uma kõnnõ seto keeli ja tennäs ka Sarvõ Õiõt oppamisõ iist.

Ülembsootska Tormi Piret pidäsi niisamatõ olulidsõs keele edesiandmisõ küsümüst. Verska koolih seto muinasjuttõ kõnõldõh avast´ tä, õt seto vanõmbidõ latsõ’ mõistaki-s seto kiilt, saa-s jutust arvugi.

Nuursootska Annabel Huik üllät´ saadikit ja külälisi põhjaliku ettevalmistõt kõnnõga nuuritüü probleemest. Tä oll´ arotanu asja ka nuursuutüütäjidega ni soovit´ inämb löüdä’ psühholoogõ ja sotsiaaltüütäjit nuursuutüütäjile abis. Praegu piät nä kehvä palga iist olõma noorilõ ka tugiisiku’ ja kodo ni psühholoogi asõmõl.

Petseri setodõ esindäjä Majaku Helju ütel´ õt latsikoorõ juhõndas Tsopatalo Helju, muuseumi’ Radajil ja Petsereh tüütäse’, kuuhtüü toimis ka ettevõtjidõga.

Talina setodõ esindäjä Nassari Elvi ütel´, õt kuurõ iistvõtja’ jäävä’ vanas ja nuuri killõsit õi tulõ’ pääle. Talin niild ummi vahemaie ja kultuuri rikkalikkusõga ao är’ ja huvi võinu seto üritüisi vasta suurõmb olla’. Pidänü olõma ka internetikogokond, õt info joudnu ka nuidõ mano, kiä’ olõ-i kooriliikmõ’.

Noormõtsa Maria kitt´, õt Tarto seto koorõl lätt höste, tulõ inemisi, käudas kuuh, a õks um murõh, õt kuis noorõmba’ joudva’ ja mõistva’ kõik ütel pääväl üle võtta’.

Põlva suurõ setodõ kogokonna iistkõnõlõja Rahasepä Maria soovit´ ka nii laulu-, keele- ku näütemänguoppust latsi keelemõistmisõ parandamisõl.

Hõrna Aare kõnõl´ seto suuri kultuurisündmuisi kõrraldamisõst ja tõi vällä, õt om kõrraldõt seto kultuuri päävä’ Pariisih, Ungarih, Peterburih, Siberih.

Muuseumidõ tüüst tõi Sarvõ Õiõ vällä Verska Muuseumi saad autasu külästäjäsõbraligus muuseumis nimetämise iist.
Siberi setodõ esindäjä’ Olga Ivanovna, Veronika Kaup ja Vera Oinets kõnõli’ ilosah seto keeleh umast tüüst seto kultuuri hoitmisõl Siberih. Silm läts likõs nii ettekandjil ku delegaadõl. Rahvas saisõ pistü ja plaksut´.

Sise- ja välisministeeriumi aamõtnik kõnõl´ probleemest riikevaihõlistõh suhõtõh ja tuust tulõnõvatõst raskuisist viisadõ kättesaamisõl. Ku kooril om kultuurivahetusõ viisa, sis tulõgi kõgõl kooril ütel kuupääväl kävvu’ esinemäh. Jälgitäs kõikõ ja tougatas tagasi usaldusõ kaotanu kultuurivaeldajit.

Timmo Margus and´ ülevaatõ Seto Valdu Liidu kuuhtüüst Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogoga ja arvas´, õt Setomaa valla tekkümisega muudõtas SVL tõistsugutsõs arõndusorganisatsioonis.

Kaeti üle eelnõu’. Piiriületsest liikumisõst, volitusõ andmisõst läbikõnõlõmistõs Vabariigi Valitsusõ Setomaa as´atundjidõ komisjoniga, „Noorõ’ Setomaalõ“ rahastamisõst, seto kultuuri rahastamisõst, kuuhtüü arõndamisõst, Setomaa valla arõngu ja tegevuskava koostamisõh osalõmisõst, põlisrahva määrätlemisest.

Valiti vahtsõnõ Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo 18 kandidaadi seest ja tuu sai sääne: Aarne Leima, Raul Kudre, Aare Hõrn, Rein Järvelill, Annabel Huik, Vello Saar, Ahto Raudoja, Jane Vabarna, Ingrit Kala, Elvi Nassar, Igor Taro, Villu Lillmaa, Rieka Hõrn.

Itse Urmet and´ vällä avvustamisõ tähe’:

• Aasta ettevõtja – Uibokannu Mart
• Aasta vanaesä ja vanaimä – Linnusõ Vaino ja Kaja
• Aasta esä – Kruusamäe Toivo
• Aasta imä – Satsi Katrin
• Illos kodo – Vabarna Natalja ja Olesk Jaani kodo Ton´a küläh

Itse Urmet tennäs´ vanõmbidõ kogo liikmit tett tüü iist ütshaaval ja avvukiräga. Sis and´ tä vanõmbidõ kogo avvuraha üle järgmätsele päävanõmbalõ, kelles valiti Hõrna Aare.

Kruusamägede Maagõkõsõ katõt pidolavva ümbre viil vaeldõdi muljit ja peeti pito.

Kauksi Ülle