Tüü täämbätsest, jutt hummogust.

Koolilatsi saa seto keele ja uma perimüse mano tuvva’ mitund tiid pite (0)

Lännü’ kooliaasta tõõsõh poolõh käve umakeeline oppus Setomaa koolõh õks vannamuudu edesi. A tegemisi jakku ka välähpoolõ koolitunnõ: ütepäävädse’ opireisi’ eri vannusõh koolilatsilõ, perimüspäävä’ ja uma kultuuri tutvustaminõ võõrilõ, avvuhinnalidsõ’ kotussõ’ kirätöie iist. A kimmähe lövvüs viil tarvitamalda mõttit ja kasutamalda võimaluisi, kuis taad tenoväärset tüüd edesi jakada’. Tohe-i ar’ unõhta’, õt täämbädsi tegemisiga külbet siimne’ kandva’ viljo viil aastidõ peräst.

Perimüshuvilidsõ’ noorõ’ käve’ Rocca al Mare vabaõhumuusõumih

Keväjä inne kooliaasta lõppu om õigõ aig kävvü’ säändsit kotussit pite, koh talvõl tunni aol kõnõldut saa ummi silmiga lähembält kaia’.

Gümnaasiumi jaoh ja põhikuulõ vanõmbah astmõh perimüskultuuri opnu noorõ’ peivä’ 10. mahlakuu pääväl umma opipäivä vabaõhumuusõmih. Seto vanataloh võtt´ meid vasta päävarahoitja Nassari Elvi, kelle iistvidämisel sai tervele talolõ tsõõr pääle tettüs. Kõrvuisi seto taloga om 1863. aastal ehtet vanausulisi elämine – peipsivinne maja tuudi muusõumi Kallastõ liinast umaaigsõst Kodavere kihlkunnast. Perähpoolõ tunsti’ mitmõ’ noorõ’, õt näie’ vanausulisi elämist ja kuuli’ näide hoobis tõistmuudu kombist ni elokõrraldusõst edimäst kõrda. Näide „kultuuripilt“ sai jälki veid´okõnõ laembas. Kävemi Lau küläpoodih ja ummamuudu elamusturism oll´ ka lõunõsüük Kolu kõrdsih ni vabaõhumuusõumi pite ringi jalotaminõ.

Taa opipäävä tõõsõh poolõh oll´ plaanih vanaaolinõ koolitunn Kuie koolimajah. Vana koolimaja paistu täämbädse ao koolilatsilõ niivõrra elomaja muudu, õt edimält olõsi’ mi piaaigu koolivärehtist müüdä lännü. Vanaaolidsõh koolitarõh tull´ kõigil hinnäst puupingi pääle ar’ mahtada’, sai sulgõ tindipotti kasta’ ja krihvliga tahvli pääle kirota’. Koolipreili juhatusõl peeti maaha kõrralik vana ao koolitunn: kullõldi ja vastati piibliluku, tetti rehkendüst, laulõti ja peeti palvust. Sääne 19. saandi alostusõ koolitunn, koh eis’ tull´ kõkkõ üteh tetä’, jääs kimmähe kavvas miilde. Oppus käve tuu ao kasvatuspõhimõttidõ perrä, nigu om kirja pant Kuie kooli kodolehe pääl: „Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, viisakas olemisele õpetatud koolis ja kodus.“

Põhikuulõ latsõ’ saie’ tutvambas Vahtsõliina, Miss´o ja Rõugõ kandiga

Mitmõ perimüsoppusõ läbiviija meelest piasi’ 10.-13. aasta vannusõh koolilatsilõ löüdmä tegemisi, koh nä olõ-i õnnõ päältkaeja’, a saava’ eis’ ütte ku tõist ummi kässiga tetä’. Niimuudu jääs tuu, midä näüdätäs ja millest kõnõldas, õks parembahe miilde. Olõ-i vaia ka kõrraga väega kavvõndõhe minnä’, ku lähembidõ kantõ kaemist väärt kotussõ’ omma’ viil kaemalda. Lehekuu alostusõh käve’ noorõmba’ perimüskultuuri opilasõ’ ütepäävädsel opireisil vanno naabrikihlkundõ pite.

Vahtsõliina piirikandsih võtt´ vasta keskao rõivih giid, kiä mõistsõ põnõva välläpanõki abiga paigapäälist keerolist aoluku vallalõ seletä’. Kiä taht´, sai eiski raudsärki sälgä pruumi’, kiivrit päähä panda’ vai mõõka käeh hoita’. Tüütarõh tetti keskaao moodu perrä vahakündlit ja ehtedi katapultõ, midä peräh kindlusõmaketi vallutamisõ man vaia läts. Varõmidõ vaihõl giidi juttu kullõldõh oll´ joba hulga lihtsamb umah vaimusilmäh ette kujota’, määndsit aigõ omma’ aastasato vana’ müürü’ Setomaa ja Vana Võromaa piiri pääl nännü ja midä pidänü piiri veereh elänü inemise’ üle elämä.

Perimüspäivi hüäs toetajas om aastit olnu Miss´o kuul, s´ookõrdki teimi aoluuoppaja Orhidejeva Ülle vidämisel tsõõri koolimaia pite ja pakuti hüvvä koolilõunõt. Miss´o kandih olõmi joba mitmõ opilaisi rühmäga käünü Kimalasõ külä Andri-Peedo kitsõtaloh, koh pereh om õga kõrd löüdnü ummi tegemisi mant aigo kõkkõ näüdädä’ ja tulõviguplaanõst kõnõlda’. Kitsõkari oll´ hinnäst joba vahtsõhe lauta sisse säädnü – kitsõ’ ku uudishimolidsõ’ eläjä’ tahtsõ’ eis’ koolilatsiga lähembält tutvust tetä’.

Opipäävä tõõnõ puul oll´ pühendet Rõugõ kihlkunnalõ: kävemi Ruusmäel Rogosi vanna kastellmõisat kaemah ja Rõugõ Ööbikuoro viiri pite. Pesäpuu nimega vaatõtorn tulõhtas sääl tõõmeli miilde katõ tsirgupesäga puud – mis muud, ku kipõstõ torni üles! Õgaüts mälehtäs umast kooliaost, ku põnnõv oll´ kohegi korgõmba kotusõ pääle üles minnä’ ja säält ümbretsõõri kaia’! A mõni koolilats ütel´ peräh umalõ oppajalõ, õt kõgõ põnõvamb oll´ mustidsõ moodu perrä tettü muinastarõ, koh tekkü ettekujotus tuust, kuis tuu ao inemise’ periselt elli’.’Arheoloogilidsi välläkaibmisi Vahtsõliina kandsi man näkk´ mõnigi eloh edimäst kõrda.

S´oo ao latsõ’ omma’ suurõ jao umast pääväst tarõh ja arvudiilmah, maalatsõ’ eläse’ ka sakõstõ liina muudu korterih. A ku nimä’ peris nõnna pite vanno asjo mano viiä’ ni näile jovvukohatsit ülesandit anda’, teküs õks huvi. Luuduski jääs säändse elokõrra man latsilõ võõrast. No ku võimalus anti, sis miildü ka nutipõlvkunna latsilõ kitsilõ haina kakku’, oroviiri pite alla ja üles ruubõlõda’, võiki juuskõ.’

Seto laul, tands, pillimäng ni uma keele oppus

Säändse’ tunni’, koh kõnõldas seto keeleh uma nulga aoluust, lauldas vaehtõpääl mõni laul vai loetas vanno jutussit, olli’ Setomaa kuulõ tunniplaanih ka 2016/2017. õa II puulaastal. Oppaja’ olli’ õks nuusama’ kimmä keelemõistmisõga ja eis’ paigapäält peri ni aastit umma aamõtit pidänü kuulmeistri’: Jüriöö Vello Miktämäe ja Kambrimäe Evi Meremäe koolist, Orhidejeva Ülle Miss´o koolist ja Vabarna Maret Verska gümnaasiumist. Umakultuuri oppusõl om koolieloh külh väigokõnõ, a siski kimmäs kotus olõmah.

Mõnõ sõnaga viil tegemisist välähpuul õgapäävätsit koolitunnõ. Hüä, õt kooli’ pidävä’ eis’ ka perimüskultuuri päivi: nii näütüses tekk´ 8. mail Verska Seto talomuusõumih uma kooli perimüspäävä Miktämäe kuul. Üteh abilisiga oll´ pääkõrraldajas oppaja Vabarna Maret ni perimüspäävä tegemise’ joudsõ’ eiski laulu sisse. Kakõ’ laulust: „Tullimi kogo kooliga kaema innist seto ello. Saimi tetä’ sepätüüd, kodo veeme ahokoogu. Soolataignast Peko teime, nüüd mi hindäl puusli saimõ. Mõõdimõ ja rehkendimõ, sängü suurust arvutimõ ...“ Setomaa latsõ’ käve’ jaanikuu alostusõh Talinah Vanaliina päivil: päätähtsä oll´ õks umakeeline laul ja pillimäng. Lauluoppust oll´ kotoh näidega inne tennü’ Vabarna Maret ja suur tugi om säändsidõ ülesastmisi man kimmähe Verska muusigakooli pillioppusõst.

A õgapäävädse keelemõistmisõga kukki höste olõ-i: ku koolilatsõ’ kotoh inämb seto kiilt kuulõ-i, sis keele kõnõlõmisõ jaost tuust ütest koolitunnist nädälih kah õi avida’. No keelemõistmisõlõ avtas üteh kas vai mõnõst võistlusõst osavõtminõ. Nii omma’ Verska kooli latsõ’ oppaja Hoidmetsa Ilme vidämisel saanu kõgõ häid tulõmuisi Võro instituudi kõrraldõt uma keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadil. Viimädsel, s´oo keväjä 14. märdsil Võroh peetü võistlusõl sai’ Verska noorõ’ Alic Koppel kolmanda, Laura Kallari neländä ja Liisa Kallari viiendä kotusõ. Seto Folgi latsi ja nuuri jutuvõistlusõ võitja’ olli’ ka Verska koolist. Üts taht laulda’, tõõnõ tandsi’, mõnõlõ meelüs eiski kirätüüd tetä’.

Midä viil võisi’ nimetädä’? Umakeelidsist opiraamatist omma’ õks tarvitusõl seto aabits ja lugõmik, a Miktämäe kooli oppajal Jüriöö Vellol käü tüü vahtsõ kodoluuraamadu käsikiräga. Setomaad pite sai tettüs kultuurireis ka üliopilaisiga. Seletüses: joba 2006. aastal nakas´ Tarto ülikooli lõunõeesti keskus kõrraldama üliopilaisilõ kursust „Lõunõeesti kultuurilugu“, oppõjõud om Nele Reimann. Õgal kursusõl om olnu ka mõni kimmä Setomaa huviga vai s´oost kandist peri üliopilanõ. Olõ-i jätnü luutust, õt kunagi tulõ mõni viil Setomaalõ kultuuritüüd tegemä vai uma perrega periselt elämä.

Seto kongressi vanõmbidõ kogol oll´ keväjä kokkosaaminõ haridus- ja tiidüsministeeriumih, koh arotõdi ka seto umakultuuri oppusõ edendämist. Peräh tuud tetti vanõmbidõ kogo päävanõmba Itse Urmeti iistvidämisel Verska kultuurikeskusõh tsõõriklaud, koh perimüsoppusõ laembas kõrraldusõs pakuti vällä mitmit väärt ettepanõkit. Mi tüükava om ministeeriumi poolõ tiile saadõt, a näide arvamisi täämbädses viil tiiä-i.  Perimüsoppusõ vidäjä’ ja toetaja’ õks luutva’, õt taa tüü abiga saa kukkivõrra mõota’ päälekasuva põlvkunna eloväärtüisi, tukõ’ kipõn seto keele mõistmist ja anda’ rohkõmb tiidmisi Setomaa kottalõ.

Reimanni Nele, Setomaa kuulõ perimüskultuuri oppusõ vidäjä



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood