Harinut muudu om rasse maaha jättä.

Kua om kergep, kas kilo langa vai rauda? (0)

ehk näütüs väiga’ kallil aadressil Helsingih

Jo varra keväjä võtt Liina Veskimägi-Iliste Eesti Rahvakunsti ja Käsitüü Liidust muka’ ühendüst ja küüsse, õt kas ma olõ huvtõt osalõmma Eesti-Soomõ käsitüümeistridõ sügüsetsel ütisüritüsel. Ma mõtlõ-õs pikält ja olli kõrraga’ tuuga’ peri. Säänest pakmist tetä-äi õga päiv, ma olli väiga’ meeltet.

Ja sis olõ-õs tuust pikält midägi’ kuulda’. A no’ om selge, õt toimõtamist ja sehkendämist oll umajago, tuu kõik oll nii-üldä’ kulisse takah ja minnu haarõti üteh sis, ku oll vaia. Säntse näütüse man olla’ om õkva rõõm. Ma valõ kindapaari’ vällä, panni nä raamõ sisse ja sõbõr Priksi Elin MTÜ-st Setomaa Turism vei nuu’ üteh Setomaad tutvustavidõ materjalõga’ Talinahe.

Näütüse avamisõ päävä hummogus oll kinni pant laivapilet ja ma sis, käekotikõnõ näpuh, nii ku provva laivapääle astõgi’.

Helsingi võtt minnu vasta sügüsetse vihmaga’. Läükvidõ kängi pästmisõs hüpsi trammi nummõr 7 ja sõidi raudtiijaama. Läbi tuulõ ja vihma joudsõ Edelä-Esplanaadi 4 nulga pääle, koh om ilosa kujundusõga’ suur käsitüüpuut Craft Corner.

Nii ku Talinah Pikk 22 poodi tagomatsõh galeriih, om ka’ Soomõh käsitüüliidu poodil näütüsesaal. Sääl uutki’ minnu väiga’ ilostõ vällä säet näütüs „Kootud sõprus“, koh oll kats Soomõ ja kats Eesti käsitüümeistrit. Eestit esind Tombergi Riina (https://www.facebook.com/ruutjatriip) ja ma’ (www.NordicKnitters.com). Soomõt esindi’ Handu kaubamärgi all eis’ värmit langu turustav Ilona Korhonen (www.handu.fi) ja rõivabränd KAINO (www.kaino.fi). Avamisõlõ oll tulnu’ mitmit huvilisi. Kõrraldaja’ siist ja säältpuult Soomõ lahtõ kõnõli’, kuvvamuudu sääne mõtõh sündü ja midä tetti. Sis anti mullõ sõna, õt panda’ õdaguhe mõni uma mõtõh. Nuu’ vei’ minnu 26 aasta tagotsõhe Eestihe, ku Eestih oll augustiputš ja tanki’ sõidi’ müüdä Talina liina. Mul oll tuul 1991. aastaga keväjäl õnnõhtunu’ võita’ kotus Tarto ülikooli vahendõt vahetusüliopilaisi kotusõlõ Helsingi ülikoolih. Laivapilet oll võõdõt ja septembrih pidi opminõ pääle nakkamma. Kas ma Suumõ jovva? Kas ma tagasi tulõ, ku Eestih piiri’ jal’ kinni pandas? Tuhat küüsümüst ja olli katõvaihõl, õt midä tetä’, kuvvamuudu kõik lätt. Õnnõs omma’ nuu’ aoluusündümüse’ veenü’ meid täämbäiste rahulistõ, rikkahe ja vool´a Eesti riiki.

Ma lätsi 1991. aastaga sügüse Helsingihe üteh viie umasugumatsõga’ ja mi naksi sääl tormilitsõlt kapitalistligu Soomõ ahvatluisi ja võimaluisiga’ tutvust tegemä. Opminõ oll ka’, a ilmaelo avastamine oll tuu, midä täämbätse pääväni höste mälehtä. Ma olli Soomõh k´aunu’ 1989. aastagal, ku mi pereh Soomõ sõpru abiga’ põh´aligult põh´anaabridõga’ tutvust tekk. A ummapääd noorõna Helsingih ellä’ oll hoops midägi’ tõistsagamaist. Esplanaadi helle’ ja kalli’ salongi’ omma’ mullõ s´ooni aoni rikkusõ ja uhkusõ näütäjä’. Ja no’ omma’ mu uma’ kirikinda’ siih! Mullõ om tuu suur avvuasi!

Tombergi Riina kõnõl ummi Soomõ-jutta. Ilona jal’ ummi mälestüisi Eestist. Tä om rahvalaulu oppaja Sibeliuse akadeemiah ja sis tä uma tervtüse tekk lauluga’.

Vatuveini klaasi’ helisi’ tuu õdagu mitu kõrda, nii näütüse ku ka’ piinü näpotüü avvus. Pikkä ikä Eesti-Soomõ sõprusõlõ ja vabalõ Eestile!

Näütüs om Helsingih oktoobrikuuh ja aprillih pandas Talinah vällä. 20.-21. oktoobril omma’ tüütarõ’ ja müük. Võit jo hinnäst kirja panda: http://craftcorner.fi/kalenteri/tapahtuma/news/4-30102017-neulottu-ystaevyys-kaesityoetae-suomesta-ja-virosta/

Mu kirikinda’ olõsi-i nii ilosalt värmilitsõ’, ku mul olnu-us Ingid-Ly ja Revo värmit langu (http://woolcentrum.net). Langa värmiillo panni’ näütüsekülästäjä’ tähele ja ma anni vällä lubahusõ nuid langu ka’ tüütarrõ üteh võtta’. Tõmbas joonõ pääle mu kergelt reismisõlõ, a ma saa kõrda. Soomõ-poolõ kõrraldaja Kikka ütel lohutusõs, õt õnnõs om lang kerge. Tuu pääle saa-as ma vaiki olla’ – kilo langa om Eestih sama rassõ ku kilo rauda.

Ilosat sügüst!

Jacobsoni Külli



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood