Kes nõgest kasvatas, tuu kässi kõrvetas.

Meremäe raamadukogoh oll küläh kiränik Katrin Johanson (0)

21. märdsil päälelõõnaht sai Meremäe raamadukogo pilgõni rahvast täüs. Tulti kaema ja kullõmma Katrin Johansoni, kiä eläs ja tüütäs Viländih, a om mi kodopaigaga’ seot katõ populaarsõ uudisraamaduga’. Nuu’ raamadu’ omma’ „Läbikäidavad toad“ (2015) ja „Atlantis abajas“ (2016). Parhilla’ kirotas tä kolmandat raamatut.

Mi raamadusõbra’ tundva’ Katrin Johansoni ka’ ku väiga’ huvtavva ja umanäolisõ käekiräga’ raamatidõ joonstaija. Näütüses Katrini imä Kersti Pai luulõvihu’ „Kümme laulu Petserimaalt“, „Väikse lapse värsivihik“ ja sar´ah „Vanade rahvaste pärimusi“ ilmunu’ raamadu’, minkõ siäh om ka’ Kersti Pai tõlgit „Kuuldused ja kummalised juhtumused Põhja-Walesist“. Kõiki nuid joonstuisi omma’ mi kunstisõbra’ väiga’ korgõlt hinnanu’. Ja viil, kõrraga’ ku oll ült mi kohtumisõ avasõna’, kinke Katrin Meremäe raamadukogo lugõjilõ uma ilosa maali, mia om sündünü’ pääle minevä aastaga Ostrova festivalil k´aumist. Tulgõ’ ja kaegõ’!

Meremäe nulga rahvas oll Katrin Johansoniga’ kokkosaamist suurõ huvi ja põnõvusõga’ uutnu’. Kõgõpäält timä raamatidõ peräst, a kindlahe ka’ tuuperäst, õt Katrin om ineminõ, kiä jo latsõiäst pääle om korgõlt hinnanu’ umma kodokotust, uma latsõ- ja noorõiä kotussit ja inemisi, timä vanaesäkodo om Meremäe vallah Pliia küläh.

Mitmõ’ Katrin Johansoni lähedäse’ omma’ meremäeläisi jaost läbi aigu olnu’ väiga’ tähtsä’. Esäpuult sugulaisi tiidäs ku kohaligu elo iistvidäjit ja aktiivsit kultuuriinemisi; pilli- ja laulumiihi ja näütemängah mängjit. No’ vii nuid traditsioonõ edesi Katrini veli Peeter Pai üteh uma puja Kauriga’.
Katrini imäpuult vanaimä Magdalena Visnapuu üteh tütre Kerstiga’ joudsõ’ Meremäele 1953. aastagal. Magdalena edimätsi klassõ oppajas ja Kersti 4. klassi opilasõs. (Kersti esä oll sõaaigu surma saanu’). Peräst keskkooli lõpõtamist sai Kerstist mitmõst aastagast uma kodokooli korgõlt hinnat inglise keele oppaja. Tä abiellu koolivele Pai Viktoriga’. Timä tüükotus oll Võroh ja ku edimäne poig Peeter sai aastagatsõs, sis läts tuu nuur pereh üteh imä Magdalena Visnapuuga’ 1970. a suvõl elämä Võro liina. Tütär Katrin ja poig Ivar sündü’ jo sääl.

Tuu kohtumisõ helgit tundit ja mälestüisi võisi’ kokko võtta’ üte uma lugõja välläütlemisõga’: „Oll väiga’ meeldiv kokko saia’ kiräniguga’, kinkõ vanõba’ ja vanavanõba’ omma’ elänü’ muka’ samah keskkunnah, siihsamah Setomaal, Meremäe vallah.“ Helisemä jäi külälisõ suur armastus s´oo nulga ja loodusõ vasta, erilisõ’ väiko’ palakõsõ’, midä tä umah eloh om mõistnu’ tähele panda’ ja miilde jättä’. Ummi vanaimmi kõnõld jutukõsõ’ innidsest elost ommõ tä pandnu’ raamatihe. Väiga’ lihtsalt, huvtavalt ja ütehhaardvalt mõistsõ tä meele edesi anda’ ummi mõttit nii hindä elost ku raamatidõ sünnülugusit. Jutta vaihõlõ oll hüä kullõlda’ Katrini vele Peetri laula ja pillimängu. Oll illos ja armas õdagupoolk andeka inemisõga’, kiä uma pingõlisõ oppajatüü kõrvalt joud kirota’ nii sügäväsisulisi raamatit ja tegeldä’ ka’ maalmisõ ja raamatidõ ilostamisõga’.

Ma tennä kõiki, kiä’ tulli’, ja ka’ abilisi! Mi soovi Katrin Johansonilõ, õt sulg höste joosõsi’ ja pall´o ilosit joonstuisi. Vahtsidõ kokkosaamisini!

Lahe Anni



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood