Susige süü-üi ängätöt.

Nassari Elvi 60 (0)

Laaneotsa Annela küsüs Elvi käest küsümüisi.

Olõt kimms Sõsaridõ koori vedosnik (lätt 8. aasta vedosnikana). Niimuudu sinno pall´ohki Setomaal tiidäs, õt Sõsaridõ koori juht Nassari Elvi. Kuismuudu sa tuu koori mano joudsõ’?

Leelopargih olõ laulnu 17 aastat ja vedosnik olõ 2010. aastast. Sõsarõ’ ollgi tuu edimäne leelokuur, mia luudi Setomaast kavvõndõh ja tulõva aasta saa tuust jo 45 aastat. As´a alostaja oll´ mu esä puult sugulanõ Pulatnuva küläst peri Virgo (Terak) Veera, kiä tahtsõ ka Talinah seto laulu laulta’. Kõnõli tuust mõttõst ka umalõ katõlõ noorõpõlvõsõbralõ, Verevmäe-sõsarilõ Annele ja Allilõ. Tõnuristi Igor võtt´ tsäbärä’ naase’ Leegajusõ mano seto laulurühmä. Mano tull´ tõisigi ja väiko pargikõnõ ollgi valms. Mälehtä, ku Veera Talinast tütär Sveaga meele kos´tma tull´, sis mu vanõmba’ joht usu-s, õt suurõh liinah kiäki leelot kullõlda’ taht. Seto asi oll´ tuul aol põlu all. Kavva aigu ollgi Sõsarõ’ Talinah tuu ainumas leelopark. 1988. aastal tahtsõ Tartoh Leelonaistõ parki laulma minnä’, a Siruli Alli ütel´, sis saa-i, ku ehtit olõ-i. Mul hõpõkraami olõ-s, esä sõsarõ’ sai’ tuu kraami pridanast, a imä pereh sõa aigu palli ja kõik häösi. Ku 2000. aastal Talinahe elämä lätsi, sis kutsõ Vokksepä Virve minno Sõsaridõ parki laulma. Ütli tälle, õt saa-i – mul olõ-i ehtit. Virve arvas´, õt olõ-i hätä, kinkõltki saa õks osta’. Ostigi ja naksi leelotama. Tuulaiga olli ma sääl üts noorõmbit. Mälehtä, õt vedosnik Mäevälä Sulõv küüsse edimält mu käest kattõ asja: kas olõ seto verd ni kas viisi ka õks piä.

Kuismuudu Sõsaridõ koori leelo kujunõs? Pall´o ti tiide vahtsit ja pall´o laulat vanõmbit laula?

Sõsaridõ lauljil om vidänü, selle õt umal aol olli’ laulja’ Petseremaalt tulnu ja lauluki olli’ küllist üteh võet. Tõnuristi Igor oll´ ka pikki vannu laula kokko kor´anu. Opati ka imält vai vanaimält tütrele. Sõsaridõ pargiga tetti Sulõvi aigu kogoni üts pulmamäng, millega käüti Setomaalgi. Tuustki aost om meil tiidä’ vannu hähkämisi. Sulõv käve Talinah Eesti Keele Instituudih ka seto helü üleskirotuisi otsmah. Või üldä’, õt lauluvarra om meil hüä pall´o. Olõ eis’ käünü ka Tartoh Eesti Rahvaluulõ Arhiivih vanno lindistüisi kullõmah ja lindistüisi tõisilõ kullõmisõst võtnu, kuis vana helü piat kostumma. Nüüd mõistõta-i inämb kergühtädä’, mõistõta-i kiugada’, kõnõlõmalda tuust, õt mõistõta-i õigõhe seto kiiltki. Vahtsit sõnno mi õks ka tii, meil om jo Ülendi Linda, parhillanõ sõnolinõ. Ma eis’ olõ ka mitu aastat vahtsit laulusõnno tennü, a vanno laulõ laula ka hüä meelega. Pall´o hüvvi sõnno om andnu mullõ vanaesä 90-aastanõ lellätütar Hade All´a.

Ti sõidat uma koorikõsõga ka ilma müüdä ringi, viimäte Leedumaal volkloorifestivalil. Midä naa’ sõidu’ koorilõ mano andva’?

Mi olõ sääne leelopark, kiä laula-i õnnõ eishindä vaihõl, a taht seto leelot ka kavvõmbah tutvusta’. Mi olõ õks õga suvõ kohki kavvõmbah käünü. Veiga miildü kats aastat tagasi Tatarimaal Krutuška vestival, koh õkva pääle esinemist tulli’ inemisõ’ meele ümbre suurõ summaga. Ja tuu tennäminõ ja huvitundminõ tull´ näil nii süämest. Inemisõ’ tulõdi’ miilde ammutsit Talinah käümisi ni ilosat Eestimaad. Nelli aastat tagasi käve Säksamaal Schleswig-Holsteini muusigavestivalil. Meid panti Lüübekih kõkõ korgõmba klassi hotelli, veeti uhkõ bussiga siiä’-sinnä’. Seto leelo pakkõ suurt huvvi, nii mõnigi lihtnõ leelonaane sai tunda’, kuis timmä ku kultuurikandjat hinnatas. Leedu vestival „Skamba, skamba, kankliai“ oll´ väega tihkõ kavaga, väsüt ar’ kah. Ku leelonaase’ näie’, ku ütlemäldä ilosahe ja määntse hüämeelga leedulasõ’ ummi vannu laula lauli’ ja ku loohvkahe ummi tandsa mõisti’, ütli’ õt, jah, oll´ midä oppi’.

Määndse’ ommava’ koori juhi rõõmu’ ja määndse’ ommava’ murrõ’?

Tä õks rõõmu om rohkõmb ku murõht, muido jovvasigi-i vasta pitä’. Rõõmu tege, õt meil om Setomaa kultuuriprogramm ja Talina kultuuriväärtustõ aamõt, kiä rahaga mi sõitõ ja ruumirenti tugõ. Raha külh olõ-i päämäne, a ilma rahalda ka tii-i midägi ar’. Avitanu om meid ka programm Eesti kultuur maailmah ja Eesti Kultuurkapital. Hüvvä miilt tege, õt mi vana’ laulja’ olõ-i meid maaha jätnü (vahel külh lupasõ’, õt viimäne aasta!) ja omma’ veiga kohusõtundligu’. Uhkõ olli ka tuu üle, õt mitmil aastil tull´ Seto Kuningriigih sõnolisõ võistlusõ võit Sõsaridõ lauljilõ – tuu näütäs, õt ka Setomaast kavvõmbah püüsüs leelo viil kimmäs. Miilt pite om ka tuu, õt mano om tulnu vahtsit lauljit ja nuu’ omma’ jäänü meele ka pidämä. Murõh om tuust, õt killõsit olõ-i rohkõmb ku Olli ja ma’ eis’. Ollikõnõ saa jo pia 80. Hallõ om kaia’, kuis seto peol Talinah näet, kuis setokõisi jääs järest vähämbäst. Nuu’ inemisõ’, kiä’ 10-17 aastat tagasi mi pitto käve’, omma’ jo haigõ’ vai ar’ koolnu. Murõhtama pand ka tuu, õt noortõ hulgah olõ-i ilma massulda vedosnika tüü hinnat. Suurõh liinah olõ-i võttagi seto kiilt, kultuuri ni laula-tandsa tundvit vedosnikkõ.

Olõt olnu ka kuningriigih sõnolinõ. Kuismuudu hüä’ sõna’ päähä tulõva’?

Sõnolisõ välläsortminõ om rassõ tüü, olõ ka eis’ olnu tuuh aamõtih ja tiiä. Õga sääntseh võistlusõh nuu’ kõkõ paremba’ sõna’ õi tulõki, peräst hoobis tulõva’ paremba’ päähä. Ma arva, õt hüvvi laulusõnno tegijit löüdüs, om nii Setomaal ja om ka Talinah, a kõigil pia-i närv püüne pääle minneh vasta. Ma olõ muuseumih pidänü suuril pühhil suurõ rahvamasssiga suhtlõma, mul olõ-i veiga jället tunnõht rahva ette minnä’. Olõ seto vannu laula ja lauljit pall´o kullõlnu, tuust tulõ ka arvusaaminõ, kuis õigõ seto leelo piasi’ kostumma. Õnnõ piat ka olõma. Ütevoori mälehtä, õt ku laulu ette lauli, lätsi vällä märgidü’ sõna’ ar’ meelest, a tulli’ hoobis tõõsõ’ sõna’ koskilt suuhu. Ts´uuda tunnõh oll´ – nigu kiäki tõõnõ olõsi’ mu seeh laulnu! Vaest mõni mu kadonu sugulanõ tull´ englist mu ola pääle.

Kõnõlõ’ umast latsepõlvõst ja elokäügist.

Latsõpõlv oll´ nigu õks maalatsõ põli: kar´ahkäüminõ, peräst aia- ja kodotüü, mängmist oll´ vähä. Ma sündü liina lähkoh Tsäältsüvä küläh, koh om käünü ka Hurda Jakop. Nüüd jääs külä piiri taadõ, õkva tõõsõl puul Võmmorski küllä mõtsa takah. Kuuli naksi käümä Petserehe. Pääle 8. klassi lõpõtamist lätsi Tartohe elämä ja opma, vanõmba’ ja sõsar jäie’ küllä edesi. Naksi opma Tarto Kunstikoolih. Pääle aamõdi ja keskharidusõ saamist tüüdi asutusõ kunstnikuna. Tarto ülikuuli lätsi opma umma lemmikainõt aoluku. Viimätsel aastal lätsi mehele ja sünnüdi latsõ. Olli n-ü vaba suunamisõga, tüüle sai 5. keskkuuli. Paari aasta peräst kutsti minno Ülenurmõlõ põllumajandusmuuseumi. Sääl kõrraldi muuseumikoko, juhadi võõrkiilsit ekskursioonõ, tei näitüisi. Eestih nakas´ sis 1987-1988 põnnõv aig, võti osa muinuskaitsõliikumisõst, 1990ndidõ algusõh olli ühendüseh Petserimaa. Mu miis oll´ võrokõnõ, „setu“ oll´ timä jaost sõimusõna. Muido kah elo sünnü-s inämb ütte, lätsi lahku. 1990. aastidõ keskpaiku panti osa Setomaast raataidu taadõ, kodoküllä tull´ naada’ viisaga käümä. Esä külh kutsõ, õt tulgõ’ ar’ maalõ, õt kinkalõ talo jätä. Imä oll´ meil jo noorõlt ar’ koolnu. A tüü ja lats peie’ liinah kinni. Esä möigi siss 2000. aastal kodotalo ar’ ni läts Tartohe tõõsõ tütre mano elämä. Ma lätsi Talinahe uma parhilladsõ mehe mano, naksi tüüle vabaõhumuuseumih. Poig tull´ muka üteh pääliina opma.

Kõnõlõ’ umast perrest.

Latsõpõlvõkotoh elli esä, imä ja sõsarõga. Tõõnõ sõsar kuuli rõnnalatsõna. Vanõmba’ olli’ tüülitsõ’ inemisõ’ ja puudust meil olõ-s. Panni’ latsõ’ ka tüüle. Nüüd elä Talinah Pelguranna liinajaoh, mereni om 5 minotit jalota’. Mu miis Tõnu om sündünü ja kasunu Talinah, vanõmba’ omma’ timäl peri Saarõmaalt. Saarlanõ om hüä ja rahulik, a vahel om kangõ kah. Saarlanõ ja seto om hüä kooslus – olõmi kuuh elänü jo 17 aastat. Miis om haridusõ perrä geograahv, om olnu kaarditegijä. Timä om kohanimeuurja, tüütäs aamõtnikuna keskkonnaregistrih. Mu poig Askold (Asko) eläs umaette, tüütäs eräettevõttõh. Tedä huvitas puutrõvärk ja mehhatroonika, viimätsil aastil om aamõtih olnu ka rahvusvahelitsõ malõkohtunikuna. Malõmänguga om köüdet jo latsõst pääle. Vanaimäst olõ-i minno viil tennü, a vaest õks tuu aig ka varsti tulõ.

Kõnõlõ’ umast tüüst. Koh olõt tüütänü ja minka peräst sai sul uma eriala valitu?

Tüütänü olõ vabrikuh kunstnikuna, koolih ja muuseumih, s´oo om mu neläs tüükotus. Muuseumitüü om üts ütlemäldä vaeldusrikas – näet vanaaolitsi asju ni suhtlõt vahtsõ- ni vanaaolitsi inemisiga. Vahel tulõ ka hindäl vanaaolitsõ’ rõiva’ sälgä aia’: olõ olnu eri aigu rõivih ja rollimängeh eri muuseumitallah, ajanu jutussit. Vahel olõ olnu latsiprogrammõh, juhtnu ekskursioonõ, käünü välitöiel, istnu arhiiveh. Olõ tennü näitüisi ni kirotanu juttõ. 30-aastatsõ muuseumitüü joosul om tulnu kõkkõ tetä’. Eriala sai valitu tuu perrä, õt aolugu mullõ kõõ veiga miildü. Olõ ka aoluu kirotaja ja -uurja. Mu päämäne tüü om siski köüdet vannu muuseumiasjuga, olgu’ nuu’ sis pildi’, kunstias´a’, kirotusõ’, majakraam vai maja’ eis’. As´ol pia silmä pääl hoitma, kõrda pidämä, rahvalõ näütämä. Tulõ luvva’ andmõbaasõ, pilte internetti panda’, selle õt nüüdse ao inemisõ’ tahtva’ asju puutrõst perrä kaia’/uuri’. Pall´o om ka õgasugumaist juhtmisõ ja kõrraldamisõ tüüd.

Olõt Talinah vabaõhumuuseumi man päävarahoitja. Mis tüü tuu sääne om?

Päävarahoitja om pia õgah muuseumih ja tuu om olulinõ aamõt. Õga muuseum korjas vannu asju, a kiäki piät sis muuseumih perrä kaema, õt nuu’ as´a’ ka tulõvidõlõ põlvilõ alalõ hoiusi’. Päävarahoitja omgi tuu, kiä kaes perrä. Muuseumikogo om muuseumi süä, päävarahoitja om sis tuu, kiä vastutas, õt süä kimmäs püüsüsi’. Tege ka otsustuisi, midä olõsi’ vaia vil’ mano kor´ada’, ni pidä huult tuust, õt tiadustüütäjä’ asjoga köüdet tiidmisõ’ (info) puutrõhe üles panõsi’. Vastutas ka kõrralikõ pilte tegemisõ iist (digiteeriminõ). A ku näge, õt mõni asi vai maja nakas hukka minemä, and tiidä’ parandajilõ (konservaatoritõlõ). Vannu asju tahtva’ näitüsele tõõsõ’ muuseumi’, filmitegijä’ ni kooli’. Sis piat kaema, õt kõik välläandmisõ’ ja tagasituumisõ’ kõrdapite olõsi’. Veiga täpne ja hoolas piät olõma.

Üts su elotüüdest mu arvatõh om ka Eesti Vabaõhumuuseumi seto talo, mis kats aastakka tagasi sai sääl avatu. Kõnõlõ’ veid´o, midä üts seto talo tegemine tähendäs.

Tuu talo tull´ tetä’ vana perrä. A kuna aig oll´ vahepääl edesi lännü, sis peris vana perrä inämp saa-s tetä’. Tull´ mõtõlda’, kuis tetä’ nii, õt saasi’ näüdädä’ nii vanna ku vahtsõt aigu. Kuna muuseumih õs olõ’ ütehki tarõh olõmah päälesõaaigsõt sissesäädet vai majakraami, sis mõtli, õt võisiki näüdädä’, kuis üteh tarõh oll´ kõik vannamuudu, a tõõsõh, noortõ perreh om elo edesi lännü. Majakraam ni mööbligi om inäbüiste jo poodikraam. Mul tull´ olla’ nii projektiirmisõ ku ehtüse man. Aoluulidsõ tõe peräst tull´ ette ka poon´tamisi arhitekte ja projektijuhiga. Halv oll´ tuu, õt EAS-i projektil olli’ uma’ tähtao’ ja ehitä’ tull´ veiga kipõstõ. Rassõ oll´ ka kõkkõ vaiaminevät majakraami lõüdä’. Ku hindä mõistus otsa sai, sis õks küüsse Setomaa vanõmbilt inemisilt – ait´umma näile kõigilõ. Muido om õks ült, õt asi sai illos ja õigõ. Hüä om mõtõlda’, õt põrmandurõiva’ ja teki’ koiõ’ seto naase’ peelte pääl ni maia ehit´ Raudoja Ahto päämätselt seto miihiga. Tuu aig, 2012-2015, oll´ mullõ õks veiga rassõ. 2014 oll´ seto talo tegemine ni suur inventuur, muuseum läts tsihtasutusõst. Päähalusit oll´ sagõhõhehe. Peräst sai arsti käest tiidä’, õt mul oll´ vahtsõnõ haigus – korgõ vererõhk.

Olõt ka ütiskondlikult aktiivnõ, olõt Eesti Volkloorinõvvukogoh juhatusõ liigõh jo mitu vuuri ja parhilla’ kah. Mis pand sinno lisas umalõ palgatüüle ja koorijuhi tüüle viil ka ütiskondlikult aktiivnõ olema?

Pääle volkloorinõvvukogo ja koori juhatusõ olõ ma viil ka aoluulitsi rollimänge esitävä ühendüse Äigarid juhatusõh. Ma arva, õt kõik nuu’ as´a’ omma’ õks siodu mu tüü ja huvidõga: aolugu, volkloor, käsitüü, kultuuri tutvustaminõ. Ma õi tunnõ’, õt nuu’ as´a’ minno väsütäse’, eriti ku om hüä sõpruskond. Olõ kuulnu ütlemist, õt tuu, kinkõlõ elo huvvi pakk, tuud hoit elo ka hindä küleh kinni. Ma olõ Hiina aasta perrä Kikas – siplõja-siblijä, kinkõl kõik aig tegemisi. Hummogu tulõ ülest varra. Parhillatsõl aol olõ-i mooduh ütiskondlikult aktiivnõ olla’, a ma arvada’ esindä viil tuud vanamoodulist põlvkonda.

Määntseh tsihih võisi’ Eesti volklooriliikuminõ minnä’?

Elo pand eis’ kõik paika. Parhilla’ ku külli ja külänimmi muudõtas, mõotas tuu kõvastõ ka maaello. Volklooriliikuminõ seostus mul õks innekõkkõ maa, mitte liinaga. Ma arva, õt pääle kasus põlvkond, kiä saa-i inäp läbi internetildä. Nal´aga poolõst võisi’ üldä’, õt tuu liikuminõ suundus internetti – tahami tuud vai mitte, a om olõmah joba ka internetivolkloor. Ma õi arva’, õt rahvapillimäng vai vana laul ar’ kaos, a liinalatsil om muidki huvisit ja kõik aig tulõ pall´o vahtsõt pääle. Õgasugumanõ liikuminõ om protsess, om süveneminõ, a parhillanõ projektipõhinõ toimiminõ tähendäs lühiaolisust, pääliskaudsust. Kõik volklooriliikumisõga köüdetü inemisõ’ tiidvä’, ku pall´o tuu projekti kirotaminõ ja uutminõ närve raiskas.

Sa olõt üts nuist inemisist, kiä olõ-i Petseri puult unõhtanu. Mälehtät, istsõmi mõni nätäl tagasi üteh rongih ja sõit vei Koidulahe. Õdagu trehvsimi tah Seto Majah Kiiora kontserdil. Mändse’ tundõ’ sinno valdasõ’, ku tuupoolõ kontrolljuunt pite käüt? Kohe sa läät, ku sääl olt?

Koidulah naka jo nägemä iih olõvat mõtsa, kost tiiä, õt lätt läbi tii mu kodoküllä. Alati sis saisahuda ja mõtlõ umast koduküläst ja vanast aost. Saada kodolõ mõttõh tervüisi. Tundõ’ omma’ tugõva’ – õi saa’ unõhta’ kotust, kohe om matõt mu imä, sõsar, vanavanõmba’, ristesä. Tuu poolõ Setomaaga olõ ma köüdet Taeluva ja Mõla keriguga, migula- ni mõlapääväga. Ineminõ harinõs, nüüd võta tuud ku paratamatust, õt sinnä’ harva päse. Kunagi halut´ süä õks veiga. Talinast om sinnä’ pikk maa sõita’, tuuperäst hinda ja ooda nuid käümisi. Minno omma’ Petsereh uutmah hüä’ inemisõ’ Skortsova Tamara ja Linnasaarõ Elsa, edimäne ummi vana ao jutussidõ ja hainatsäiuga, tõõnõ hüä seto sanna ja piirakidõga. Üts om vindläne, tõõnõ seto. Andku’ Jummal teile tervüst, mu hüä’ hoitja’ ja vastavõtja’.

Tarkusõterä, midä sa tahasi’ parhilla’ seto rahvalõ üldä’.

Tahasi’, õt vahtsõnõ Seto vald naasi’ setosit ühendämä, mitte lahutama. Kõik om mi hindi käeh, ka umavahelinõ läbisaaminõ. Peläke’ pattu ja luutkõ’ õks eloh inämbä Jumala pääle. Muhameedlastõ vanasõnagi ütles: Kõgõh looda’ Allahi pääle, a uma eesli panõ’ õks eis’ rakkõhe.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood