Uma vai umatagonõ, a raha võõras vaihhõl.

Obinitsa muusiumih (0)

Märdsikuuh omma’ sündünü’ kats Mokornulga tähtsät seto naist: Sillaotsa Liidi (05.03.1933 – 22.10.2016) ja Hilana Taarka (22.03.1856 – 27.12.1933). Liidi ja timä tegemisõ’ omma’ meil viil höste meeleh, a Taarka om naane, kinkõst omma’ kavvõlitsõ’ mälestüse’, mäletäjidõ jutu’ ja vahtsõlt luud lauluimä täämbätsi inemisi mõttidõ perrä.
Obinitsa muuusiumih omma’ mõlõba’ naase’ avvu seeh ja näist mi kõnõlõ kõik aig ku seto laulu iistvõtjist ja laula tiidjist. Ku näide sünnü- ja surmaaastakki kaia’, sis tuul aastagal ku Liidi sündü, Taarka kuuli. A Liidi ollegi’ tuu, kinkõ mõttõ perrä herätedi Taarka nimi, matusõaida tetti Taarka havvaplatskõnõ, naati uurma innist laulunaist ja peräst tuudi Taarka kujo lava pääle ja kintedi tä ka’ filmiello.

Pia õgal pääväl pääle nädälipäävä nimetüse om no’ ka’ määnegi’ tähtpäävänimetüs pant päivile. Üts tähtsä päiv om imäkeelepäiv. Muusiumih mi mõtli, õt tuul pääväl võisi’ õgaüts lukõ’ umah imäkeeleh midägi’ tõisilõ ette.

Meele tulli’ imäkeelepääväl küllä Obinitsa latsiaialatsõ’ ja teno toolõ lätski’ höste, oll kinkõlõ lukõ’. Ma loi muidogi’ umah seto keeleh, a õt ka’ hindäl olõs huvtavap, sis võti eestikeelidse raamadu ja proomõ kõrraga’ lukõ’ seto keeleh. Ts´uut jokkõlõmist oll, a kõrda sai.

Kotoh raamaduriiolist raamatit kaieh võti riiolist Kirändüsmuusiumi puult vällä ant jutussidõ raamadu, koh om ka’ mitmit seto jutussit seeh, a kõik omma’ tõlgit eesti kiilde. No’ sis sai setokeelist juttu läbi eesti keele tagasi seto kiilde lukõ’. Säält tulle mõtõh, õt vaest pias muusiumist võtma nuu’ raamaduhe pant jutu’ ja andma vällä seto keeleh, õt seto keele opja’ saasi’ lukõ’ vanaaolist jutussidõ kiilt ja tunda’ sis ka’ seto miilt. No’ mi kõnõlõ ts´uut tõistmuudu ku saanditagotsõl aol ja jutuki’ omma’ harinõmalda’ mõttidõga’.

Taha tehnädä’ Obinitsa latsiaaia oppaiji, õt nä võti’ vaivast tulla’ latsõkõisiga’ mi mano muusiumi, midägi’ jääs ’õks latsilõ miilde, kuki’ kõigi näide imäkiil om jo eesti kiil. Latsõkõisigi’ om väiga’ veit´ost jäänü’, selle õt nuuri eläs maal harvakutti. Mi muidogi’ umalt puult ooda näid hindä poolõ ja oppa, midä tiiä ja mõista.

Sarvõ Õiõ



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood