Kerge om muid laita, rasse esi parembahe tetä.

Paastu aigu Petserih. Kauksi Ülle reisukiri (1)

Om 28. märts ja plaanih kaia’ keväjäst Petserit läbi aokiränigu silmä. Tiijuhis Hõrna Aare ja miiskunnas mii’ kümme aastat seto helütoro raadioh ja teleh olnu Nutovi Mirjamiga. Passikontroll lätt nigu õlitõt ja massinit om vähä. Kuna suur buss joud inne meid, soovitas Vinne poolõ tüütäjä meil seeh uuta’. Läbi viie putka käävä’ dokumendi’ käest kätte ja pia olõmigi läbi tuulõkoridori perämädse tõkkõpuu alt läbi. Liinabuss tulõ kolmõ minuti peräst. Istmõ’ omma’ küll pisu määrdünü, a säänest asja või Talinah ka ette tulla’, elämi üle.

Petseri õks kaubanduskeskus kah, ilma rahalda saa-i midägi. Suurih poodõh muidogi käuva’ kaardi’ kah, a rahapapõr peoh om õks papõr. Läämi panka rahha vaeldama. Kõrrast muudsambas lätt: järekõrranumbridõ massin, suur ekraan juhatamisõs, abistav tüütäjä lisas. Muidogi pelgäminõ kõiksugu pildistämistõ vasta om õks seeh. Mirjam taht pilti saia’ rahavaeldamise kõiki tegevüisi. Siski peräst rahustavat lausõt saa raha vaeldõdus ja pildi’ telefoni. Üts viielinõ euro, koh kolmõmillimeetrinõ lahe’ veereh seeh, õi lää’ läbi. Tulõ kaia’ terveh papõr.
Ja läämiki turu pääle. Edimäne suurõmb putka om kala perält. Siih müvväs tindikalla, midä olõmi harinu seeni’ ruvva seeh nägemä. Nüüd kohtumi ka Peipsist püvvet suulamalda ja kuivatamalda tindikalloga. Müüjä ütles, õt nä omma’ peris suurõs lastu kasvu’, kuna vähä püvvetäs. Kallo mi üteh osta’ saa-i, kalla võit tuvva’. ku tä om puhastõt, a koh sa nuid tinte õks rapit.

Turuvärehtist sisse om õkva seto saatkund iih. Kolmõst talosöögikraami müüjäst omma’ kats seto perekundõst ja kolmas kunagi Piirissaarõlt küüditõtu inemistõ järglanõ, kiä Vinnemaa sügävüstest Krasnojarski kraist Petserimaalõ tagasi tulnu.

Üts talokraami müüjist om mi seto kuuhtüüpartneri Elena imä Galina Variksoo, tõõnõ mi tõõsõ noorõ seto Mari imä Karina Kazmirtsuk, innidse nimega Külaots.
Maidsami sõira, kohopiim om illos ja õigõ, kurgi’, mesi – a paraku tohi-i piimäsaadusi õga õigõt suidsupekki Eestihe viiä’.

Elena eis’ tulõ ka varsti uma vahtsõ džiibiga, mille tä esä om 23-aastadsõlõ nuurpernaasõlõ kinknü. Muu massinaga saaki-i Irboska kandih olõvast väikost Raakva küläkesest Petserihe ja tagasi. Pia õga päiv, selle õt Elena om tüüh Petseri liina muuseumi pernaasõna.

Elena imä meenutas, õt kuigi tä om vindläne, sis taloh kõik eläjä’ kullõsõ’ õnnõ setokeelitsit kõrralduisi ja eläjätallitaminõ om õks setokeeline. Kunagi oll´ näil hopõn Pääso, kinkõ peräst pidi’ tuud lainanu vindläse’ ar’ opma hobõsõkäsu’ seto keeli. Jutt veerüs nuurusmaalõ ja Elena imä meenutas, kuis tä latsõna mängse Tarkovski filmih „Rubljov“ sõavangi last. Tarkovski oll´ näid päiv aigu ringi vidänü, a allõs õdagu, ku latsil võhm väläh, oll´ kaamera sisse lülitänü, õt nüüd olti õigõ’, kurnatu’ ja tülpinü’, inne olti liisna rõõmsa’...Ka kuulus seto hopõn Pääso mängse sääl filmih.

Nüüd vii Elena meid muuseumi kaema. Liinamuuseumi eelmistõ majja tull´ vahepääl kloostri muuseum ja sinnä’ tulõ ka seto tarõ. A liinamuuseum om nüüd vahtsõst sisse säetü mastõra tõõsõ küle kõrvalõ. Seto tarõ om suur ja illos. Imeilosa naisisaapakõsõ’ olli’ umal aol massnu kats lehmä. Muuseumih om ka vanaaignõ löhi ehk hunnar – korvilastast painutõt ja käepidemega’. Lootust om, õt Pihkvah muuseumih parhillaki hoitav seto hõpõehtidõ kogo tulõ ka tagasi Petserihe.

Joomi hainatsäiu kikkakaadsust ja sis läämi Seto majja ehk inkubatsioonikeskustõ. Sääl tulõ paaritunninõ seminär käsitüüettevõtlusõ alal.

Seto majja om vahepääl alostava ettevõttõna kohvik Nr.1 sisse säetü. Pernaane om maalikunstnik, koka’ ommava’ lõunamaalasõ’. Kõik om illos ja kodonõ. Paastu puhus om ka erälde paastjidõ menüü. Valimi seenesuppi ja kardohkakotlette. Kõik om tõõmeeli hüä, niisamatõ vanaperäne aus tomadimahl.

Üles ettekandidõ ruumi om jo kogonõnu terveh saalitäüs käsitüühuvilisi ja Petseri kandi käsitüüinemisi nii ettevõtjit. Mehiläse Margit tutvustas umma ettevõtõt Seto Rõiva Koda, Kala Ingrit ku Seto Käsitüü Kogo tegevjuht kõnõlõs seto käsitüüettevõtlusõ edendämisõst organisatsiooni kaudu, mia om ka höste õnnahunu. Juttu tulõ ni tüüh olõvast seto rahvarõivaraamatust ku presidendipaari seto rõivist, minkõ tei’ valmist seto käsitüümeistri’ Mehiläse Margit ja Lillmaa Terje. Petseri poolõ inemisõ’ olli’ ka tähele pandu jo tuulsamal pääväl nuid ilosit rõivit ni nigu Majaku Helju kõnõli, olle timä telefon 24.02. verrev – kõik helsti’ ni küüsse’, kas sa näie’, kas sa näie’. Küüsümisi tulõ hulga.
Kolmandana astus üles Seto majah tegutsõv Aljona Ivanova, kiä tutvustas umma ettevõtõt Vene tänapäevase kostüümi disaini stuudio. Näide stuudioh tetäs piint disaini, aga ka kraasitas villast heiet ni prääditäs langa kui vaia. Näide tegevussuund olõ-i ehtsä’ rahvarõiva’, a hoobis rahvarõivaainõlidsõ’ kostüümi’. Telljit om hulga, nii kohapäält ku Moskvast. Varõmb teguts´ Aljona Moskvah ja kontakti’ omma’ jäänü, innidse’ kolleegi’ tiidvä’ soovita’.
Peräh näüdätäs viil aoluulist sinist pakutrükiga kaunistõt sarafani Mitkovitsa küläst, mis pandas Ingriti väikolõ tütrele sälgä, kiä tuud ilostõ esitles.

Jututõdas, vahetadas uudissit ja lubatas pia jälki kokko saia’. Timmo Margus lupa jakada’ ettevõtlusseminaridõga ka edespidi kuu viimätsil tõõsõpäivil.

Maja sumisõs rahvast, kuvvõtõistkümnest ruumist õnnõ mõnõ’ omma’ tühä’ ja rentnikõ vahetus käu.
Kloostrihkäuk jääs järgmädse kõrra pääle, a kangapoodih ja apteegih tulõ kimmähe ar’ kävvu’. Disainikangidõ puut puutõria keskel om eiseränis huvtav. Sääl om müügil Peterburih toodõt disainikanga’ – linadsõ’ ja puuvilladsõ’, mille mustri’ omma’ valitu ja kaasaostõtu vannu trükipakuga tett mustridõ perrä.

Apteegist saa osta’ suudsalt kühäruuht ja kässikreemi, Siberica šampoonõ ja kadajamarju.
Veid´o kosti tulõ ka õks üteh viiä’. Kas vai barankasit, miikuukõ, lehmäkompvekke, hüvvä küdsämisõ jauhha, tomadimahla. Juusturiiulit kaemi niisama, nakka-i käkmä käussehe. Piiri pääl olõ-i illos!

Ja võtamigi platsi päält takso ni sõidami Koidula piiripunkti. Tii, mis aastit oll´ mulkliganõ ja kõigi autidõ lahkja, om no’ sille ja illos. Tuu om Est-Rus projektist küüsütü rahaga kõrda tett. Nii õt Silja striit – timä tuu projektijuht oll´!
Ait´umma Hõrna Aarele ja Elenalõ ni kõigilõ kohatu kinädele inemistõlõ. Petseri om õks illos, kodonõ, a säälsamah avatu liinakõnõ, koh hüä kävvu’!

Kauksi Ülle



Kommentaarid

  • Karl

    01.04.2017 11:36:08
    Ei tia, kas nüüd, kus Seto maja ettevõtlusinkubaator on edukalt käivitunud, võiks ka kergemini hakata Petserimaale pääsema? Lausa viisavablt teatud tingimustel, nagu on võimalik külastada Peterburi kolm ööpäiva. On ju huvi suur.

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood