Ku olt susi suulõ, sis olõ ka kahr tüüle.

Palvõrännäk mastera Pühäle mäele (0)

 Kristusõ ülesnõsõmisõlõ järgnes õigõusu ker´koh pühä ja helge paasanätäl. Helge nädäli pühäpääväl käve’ sootska’ Petsereh. Edimäst kõrda ütehkuuh ja tuust kujonõsi Kroonikogo ummamuudu palvõrännäk masterahe Peko tammõ mano, mis kasus sääl Pühäl mäel joba vähembält 700 aastakka. Uskmisõ perrä maa sisse lüüdü kiiorast kasunu puuga om aig tennü uma tüü, aga ummõtõgi hoit tä viil umma kattõ harro taiva poolõ, lätt õga keväjä lehte ja kasvatas sügüses tõhva’. Just nimelt nuid pühä puu tõhvu tahtsõmi mi kor´ada’ ja üteh tuvva’, õt sis pruumi’ näist nuuri puid kasvata’. Õgah nulgah üle kuningriigi piäsi’ vähembält üts vahtsõnõ, Peko tammõst peri puu kasuma.

Inne viil ku masterahe lätsimi, kävemi hummogu Varvara ker´koh esä Jevgeni man. Tälle oll´ kingtüsenä üteh noorõ prantsusõ fotograafi Jeremie Jungi tettü portreepilt. Jeremie pildist´ mõnõ’ aasta’ tagasi Setomaal inemisi, minkõst ka ildamba näütüs Pariisih üleväh oll´. Sootska Aare oll´ tuu, kiä’ pallõl´ täl pilt saata’, minkõlõ mastera puult raam ümbre säeti. Sootska Evar kirot´ pildilõ taadõ: „Hüä esä Jevgeni! Setomaa tennäs! Ülembsootska, Seto Kuningriigi Kroonikogo, Setomaa rahvas.“ „Esä Jevgeni olõ-i inämb valgustõt, ta esi’ omgi valgus!“ oll´ sootska Aare sõnnu perrä esä Sakarias ülnü Pariisih taad pilti kaiõh. Nii om. Ka s´oo kõrd tull´ tä meele vasta rõõmsalt ja energiliselt, mis tuust, õt aastit om täl tervelt 87, minkõst 71 om ta k´aunu vaimulikku tiid. „Kristus om üles tõusnu“, teret´ tä meid seto keeli ja seto kiilt kasut´ tä ka ildamba teenstüsel, nii nigu tä om tennü kõik n´oo’ aasta’. Andku’ jummal tedä meile viil kavvas!

Mastera koobastõh oll´ mi saatjas esä Andrei, kiä’ aoluutundjana väega huvitavalt kõnõl´. Näütüses olõ-s ma varramba kuulnu, õt koobastõhe om peris pall´o õigõusklikkõ baltisäkslasi matõt, näil om eski umaette kuupaharo. Mitmõ’ nättü hõimõ nime’ omma’ aoluuh peris tuntu. Kats veljohauda, koh kirstu’ lihtsalt ütstõõsõ otsah. Katõl puul kuupasainul lugõmalda pall´o keraamilisi havvaplaatõ, mis katva’ haudu, koh eräle puhkasõ’ tähtsämbä’. Liivakivi seeh om säidse kuupak´auku, midä kutstas uulitsatõs ja midä om kokko 200 meetrit, ja ümbre 10 000 matusõ.

Trepp Pühäle mäele lätt kellätorni kõrvalt. Inämbüs meist sootskist olõ-i siih üleväh k´aunu.
Mullõ üllätuses om mäe pääl suur viläpuuaid. Suurõmba’ puu’ täämbädse moodu perrä päält lühkos lõigat, nii õt ossa’ õnnõ maa poolõ kasusõ’. Pall´o oll´ istutõt nuuri viläpuid, võrgu’ kaitsõs ilosahe ümbre. Huvitav, kas jäneste peräst? Kuis nä siiä’ kloostrimüüre vahelõ saava’? Kuna puu’ olõ-i viil leheh, sis om mäelt hüä vaadõ nii Veretiile ku Mihhaili ker´kolõ.

Maar´a (Uspenski) ker´ko kupli’ kasusõ’ otsani ku maa seest vällä. Koobastõni mi all om 8 meetrit. Peko tammõst ts´uut müürü poolõ om mastera algusaost pääle saisnu puust pühäkoda.
Valitsõja Alipi aigu tetti tsässon, parhilla’ om treitü palgõst tsill´okõnõ ker´k. Pidi olõma tuu õigõ innitse vinne moodu perrä. Siski tundus taa muu mastera huunidõ kõrval siiä’ är’ essününä.

Peko tammõl om täämbägi aiakõnõ ümbre, küll tõistsagamanõ, ku olõmi vannu pilte päält nännü, a vahest õks tuuperäst, õt inemise’ hambahaluga tedä paljas koorisi-i. Mastera kellämäng om alati võimas, viil võimsamb om tedä Pühält mäelt kullõlda’. Om keskpääväne kellälüümine. Esä Andrei juhatas meid trapesnahe, koh meid uut lõunasüük ütehkuuh masteraülembä ja munkõga.

Trapesna vai sis mastera söögisaal näge suursugunõ vällä. Saalil omma’ suurõ’ kaarjadsõ’ aknõ’, palmipuu aknõ all, ikooni’, massiivnõ müübli – kolm pikkä lauda, millest kats om munkõlõ ja kolmanda taadõ pandas külälise’, risti näidega om tsill´omb laud, koh masteraülembä korgõ sälätoega tuul ja tuust mõlõmbal puul tooli’ eriti avvulistõlõ külälistele.

Meile näüdäti mi kotusõ’ ja üteldi, õt ülembsootska katõ saatjaga om kutsut masteraülembä lauda. Üteldi viil mano, õt naa’ sootska’ piät siski mehe’ olõma. Palssi sootska’ Aare ja Sulo hindäga üteh.
Tasatsõ lauluga tulli’ munga’ sisse ja saisti’ ummi kotustõ mano. Valitsõja lasksõ hinnast ts´uut uuta’, oll´ tiidä’, õt tä toimõtas ummi külälistega. Korgõ küläline olõ-s kiäki muu ku Vinnemaa duumasaadik ja innine hokitäht Tretjaki Vladislav. Sis nä tulli’ – arhimandriit Tihhon iih ja Tretjak uma kaaskunnaga järeh. Meid kolmõ saismah näteh tull´ valitsõja joonõlt mi mano. Teretimi kombõ perrä : „Hristos voskres!“ ja „Voistinu voskres!“ Tä jäi miika ts´uut pikembält kõnõlõma, ku viisakus olõs nõudnu. Näe, kuis Tretjak kaes meid suurõ huviga. „Eto korol Seto“, kuulõ preestrit tälle seletävät. Nuid nägosit, mis tavalisõlt sändsele seletüsele vasta kaesõ’, nuid piät nägemä.

Süüki om väega rikkaligult ja kõik maitsõs höste. Istumi kolmõkese masteraülembä kural käel, hüäl om Tretjak ummi saatjidõga. Viil om mi lavvah Petseri rajooni juht ja kohaligõ kasakidõ ataman. Pühhile vastavalt alostami munnõ koksmisõga. Mi lavva iist hooltsõsõ’ kuulõtuja’ – uskligu’, kiä’ tegevä’ masterah tüüd ja saava’ tuu iist sääl mõni aig ellä’ ja palvõta’. Üts kuulõtuja tiin kolmõ süüjät – nõst ette, kaldas juuki, vii anoma’ är’. Munga’ tiinvä’ hinnäst muidogi esi’. Panõ tähele, õt näide lavva pääl om nii süük ku anoma’ lihtsamba’.

Masteraülemb kammandas kõik s´oo süümise aig – kõnõlõs külälistega, oppas meid tiinväid miihi, niisamatõ ka palvit lugõvat munka. Pääle süümise lõppu pidä ta pikembä kõnnõ, koh kõnõlõs, midä om pühhi aigu mastera puult abivajajidõ hüäs tett. Kõnõlõs külälistest ja edimädsena setodõst, sis Tretjakist ja jäähokist. Lõpõtusõs peetäs lühkokõnõ palvus.

Lahkumi trapesnast ja olõ-i pall´o aigu, ku piämi olõma palvõränduridõ keskusõh, koh nakas pidolik lihavõõtõpühhi kontsert „Светися, светися, Новый Иерусалиме“. Olõ ka varramba näide kontserte nännü ja piä kitmä kava ülesehitüst, koh nii vaimulikku, klassikalist ku rahvamuusikat. Ja muidogi tsilgakõnõ uma riigi patriotismi. Nii oll´ ka s´ookõrd.
Pääle kontserti kutsuti kõik vällä ütidse pildi pääle. Edesi jalotõdi keskusõ söögisaali, kohe oll´ katõt 250 kotust – kõigilõ kontserdilõ kutsutuilõ. Ka siih oll´ ülembsootskalõ kotus masteraülembä kõrval.

Oll´ illos päiv. Ait´umma sootska’ Aare, Ahto, Annela, Evar, Inara, Silver ja Sulo. Ait´umma Majaku Heljulõ, kiä oll´ miika. Saimi nätä’ ja hinnäst näüdädä’. Masteraga om parhilla’ hüä läbik´aumine.

Leima Aarne



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood