Laisk lõpõs viläsalvõge är.

Seto Folk “Metsa poole” (0)

Juunikuu kolmõl lämmäl suvõpääväl, ku gaseerit Verska vett läts liitridõ kaupa ku kuuma kerise pääle, oll kolmas Seto Folk, alapäälkiräga’ “Mõtsa poolõ”. S´oo aastaga oll programmi poolõst päämätselt perridõ pääle mõtõld, a kõgõlõ toolõ kaemalda’ paistu veidebä rahvast olõvat ku minevä kõrra, ku Verskahe korju 5000 folgisõpra.

Seto Folki kõrraldadas üle aastaga. S´ookõrd oll rahvast umbõs 3000 ja väiko Verska jaost om tuu hüä hulga rahvast. Inemisi jakku õgalõ poolõ. Rahvast veidebä, a teno toolõ oll hindä ümbre inäp õhku ja ruumi õga olõ-õs lällävit alkopuntõ ja ummikit nii ku suuril festivalõl (Viländi ja Viru folk). Silmä puttu tuugi’, õt suitsu kiskvit inemisi oll veidebä. Kohalõ olli’ tulnu’ nuu’, kiä’ tiidse’, õt kohe ja mille nä tulõva’.

Oll huvtav ja rikkalik programm, koh tegemisi oll nii kihäle ku vaimulõ, nii vanolõ ku latsilõ. Verska om huvtav kotus, tä ommõgi’ ku luud säntsidõ üritüisi kõrraldamisõ jaost. Ja tiidmisõs, õt festivali kõrraldaja’ olli’ kotusõpäält inemisõ’. Muidogi’ oll abis tulnu’ ka’ vabatahtlikkõ üle Eesti.

Matkaprogrammi aigu sai’ kõik tutvas s´oonulga eläjidõ ja hainuga’ ja kaia’ ilosat loodust. Loodusõhuvilisõ’ sai’ nätä’ nii koprit, nahkhiiri ku putukit ja tsirka, ku nä käve’ müüdä matkaratu vai minti läbi võso. Õgal puul olli’ üteh giidi’, kiä’ näütsi’ ja kõnõli’ aoluust. Sportliguba’ ja vällebä’ sai’ põnõvust mano, ku nä lätsi’ orienteeruma. Kiä’ omma’ sõbra’ viiga’, nuidõ jaost oll jälki’ tulnu’ kohalõ viikingilaiv Turm ja sai ka’ süstaga’ sõita’.

Mõtõld oll eiski’ “telefonihäältsejidõ” pääle ja kõrraldõt RMK nutimatk ja mobiiliorienteeruminõ. Huvilisõ’ sai’ hinnäst proovilõ panda’ erinevidõ raskusastmidõ ja orientatsiooniga’ matkul. Pääle mõtsa, maastigu ja vii oll ka’ mitmit opitarõsit alostõh kossapalmtsõmisõst, söögivalmstamisõst, tekstiilist ja lõpõtõh jooga ja ilosidõ helüsidõga’. Opitarrih sai panda’ proomilõ uma’ näpo’ ku ka vaimu teritä’. Vaest mõni avastas hindä jaost just folgilt vahtsõ hobi vai huvi, minkõga’ edespidi tegeldä’.

Midägi’ vaimulõ pakk ka’ moroülikuul, koh filosofeere’ ja arodi’ Valdur Mikita, Rein Järvelill, Ahto Kaasik ja tõõsõ’. Siihki’ oll teemadõtsõõr lag´a – alostõh seto identiteedist ja lõpõtõh filosoofilisi mõtiskluisiga’ mõtsast. Moroülikooli loengu’ anni’ võimalusõ mõtõlda’ üteh ja arota’ erinevil teemadõl, tuu hoit meele erksä. Loengu’ avidi’ mõtõsta’ tähtsät mi ümbre: ütiskunda, mõtsa, loodust ja kiä mi olõ s´oo kõgõ tralli seeh.

Seto Folk om läbi ao olnu’ perre- ja latsõsõbralik festival ja s´ool aastagal oll väigagi’ mõtõld latsi pääle. Näide jaost oll programm kokko säet säänestmuudu, õt nä sai’ meisterdä’, muusikat tetä’, jutussit kullõlda’. Folgi aol sai kaia’ soomõ-ugri filmitegijidõ käe all valmis saanu’ 11 lühkokõist filmi ja ütte täüspikkä filmi ja tuud kõkkõ eksklusiivsõh kotusõh, spetsiaalsõlt festivali aos püstü pand jurtah. Näüdäti ütte udmurdi filmi, säidsend saami ja nellä ungari filmi.

Seto Folk om õks folk, sääl piat olõma pall´o muusikat. Püstü oll pant nelli lavva, koh esineiji jakku ja kõrva sai nuumada’ nii autentse folklooriga’ ku tuust inspiratsiooni saanu’ heliloominguga’. Muusigaprogramm oll tõõmõli mitmõkülgne. Folki om võimalik esitä’ väiga’ mitmõh helikeeleh nii roki- ku teknovõtmõh. Kõrd om folk all ja täämbädse ao tehnigamuusiga pääl ja tõõnõkõrd jäl’ vastapiteh. Tuujaost, õt alguperändist täämbädse ao pala valmis treidä’, om vaia perimüst ja timä helikeelt ja sõnaväke höste tunda’.

Suuri n-ü saurusbände, kiä’ suuri rahvahulkõ hullutasi’, oll s´ookõrd üts, tuu oll Mõtsatöll. A kül’ oll mitmit erinevvi väiga’ hüvvi muusikit ja bände vällämaalt: Soomõst, Ungarist, Gruusiast. Üles astõ’ ka’ kõik n-ü kohaligu’ muusigu’: Nedsäjä Külä Bänd, SMS Tuhkwizza, Kiiora, Meel ja Toomas Valk, Pääväpüürdjä. Mitmõ’ leelokoori’ anni’ aimu, mia om ehe seto helikiil: Madara’, Sõsarõ’, Mokornulga leelokuur, Vel´o’, Laanõtsirk, Helmekaala’ ja mitmõ’ tõõsõ’.

Täämbätsebäh võtmõh perimüshelikeelest inspireerit muusigaga’ hellidi’ kõrva Meisterjaan, Lepaseree, Ruut, Puuluup ja mitmõ’ tõõsõ’. Festivalil oll nelli lavva ja pääle nuidõ oll kontsert ka’ Treski Küünih.

Traditsioonilisõlt oll ka’ laat, koh huvilisõ’ sai’ osta’ seto meistridõ ja Seto Käsitüü Kogo liikmidõ tett näpotöid. Tõõmõli hüvvämiilt pakk tuugi’, õt mitmidõ söögikotussidõ siäh oll ka’ paar väiga’ õdusat kohvkut ja pagarikoda, koh külästäjidõ silmi all siäti kohetust ja küdseti saiakõisi. Populaarsõp kohvk oll s´ookõrd Seto Käsitüü Kogo uma, koh tetti ussõ’ vallalõ hummogu varra, õt unidsõ’ külälisõ’ saasi’ vooriga’ telgist vällä tullõh tulla’ kohvi juuma. Kododsõ’ kohvku’ läävä’ kõik aig populaarsõbast – hüä mauga’ söögi’ ja kodonõ olõminõ.

Seto Folk om 2015. ja 2017. aastagal saanu’ ÕurLõivu Merlineedimärgise EFFE (Europe for Festivals, Festivals for Europe), mia andas innovaatilisilõ festivalõlõ, õt nuid ka’ rahvusvahelisõlt tutvusta’ ja tunnusta’. S´ool aastagal oll rahvusvahelisust tähele panda’ nii programmih ku ka’ külälisi siäh oll peris mitmit vällämaalasi. S´ool folgil sai’ kokko hüä ilm ja huvtav programm ja tark olõs mano viil üldä’, õt ka’ hüä seltskond publigu näol. Mi jää huviga’ uutma, midä ja kedä mi näe järgmätsel festivalil. Joudu ja tarkust kõrraldajilõ!



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood