Ku om hää sulanõ, sis ku' aestaga ar' tiin, jääs peremehe kasust paar tsuugõ, a' ku om halv, ni' jää-äi tuudki.

Seto Käsitüü Kogo Lõunõ-Udmurdimaal (0)

Seto Käsitüü Kogo om hindä ütetõistkümne tegevusaastaga joosul kõrraldanu’ erinevvi opireise. S´ookõrd sõit väikop seltskund Udmurdimaalõ mõttõga’ saia’ tutvast näide näpotüü ja eloga’.

Ku innebidi ma olõ Setomaalt Udmurdimaalõ sõitnu’ väiko bussiga’, sis s´ookõrd reisminõ oll veid´o tõistmuudu. Ütel jahhel septembrihummogul kell 4.30 lätsi läbi Koidula piiripunkti. Hõrna Rieka oll Petsere-Peterburi bussifirmaga’ kokko lepnü’, õt meid võõdas piiripunktist pääle. Väigokõnõ ärevus oll seeh, kas õks kõik lätt plaaniperrä, selle õt linnuk Peterburih naka-ai uutma, a kõik läts ku langa piteh. Buss tull ja mi joudsõ aoperrä linnujaama. (Väiga’ mukav om säänestmuudu sõita’ Peterburist Udmurtiahe.). Mi lintsi mõnõ’ tunni’ Peterburg-Moskva ja Moskva-Nižnekamsk ja ollimigi’ Tatarstanih Udmurtia piiri veereh. Sääl oodi’ Alja (Alevtina) ja Vitja (Vitali) Tarassovi’, kiä’ miika’ sääl kamandi’ ja õgalõpoolõ vei’. Mi elli näide man kotoh Bayteryaki küläh. Peremiis Vitali om ka’ seto aamõtlik konsul Udmurtiah.

Mi päämäne huvi oll näpotüü ja kuvvamuudu näil tuu om kõrraldõt. Udmurdimaal omma’ näpotüükeskusõ’ üle maa (õgah rajoonih üts – kokko sis umbõs 25 keskust), mia’ omma’ riikligult rahastõt ja koh toimõtasõ’ palgalisõ’ näpotüülisõ’. Pääle rajoonikeskustõ om ka’ väikobit filiaalõ. Riiklikõh käsitüükeskuistõh om kindla arv näpotüümeistrit, kinkõlõ om tagatu õgakuinõ sissetulõk. Meistril om ka’ kindla’ kohustusõ’. Täl piat olõma opilasõ’, kinkõlõ tä hindä oskuisi edesi and. Ka’ piat tä tegemä kõrd kvartalih näütüse hindä piirkundliguh näpotüükeskusõh ja kõrra aastagah osalõma hindä piirkunna näpotüülisi näütüsel riikliguh näpotüükeskusõh. Nä piat valmstamma ka’ asju, midä keskusõ poodih ütidselt müvväs. Pääle riigipalgal olõvidõ meistridõ om viil kotoh tüüd tegevit meistrit (nt kinda-, kapuda-, pilokudaja’), kiä’ eläse’ hindä tett asju müügist.

Mi käve näpotüükeskuisi kaemah pääliinah Ižkarih ku ka’ Alnaših ja Uzej Tukljah. Tuul aol oll Ižkarih üleväh näütüs loodusligõst materjaalõst tett as´ost – innekõkkõ puu, tohk ja vitsast koedu’ as´a’. Õgah näpotüükeskusõh (kindlahe sääl, koh mi käve) om poodikõnõ, koh müvväs umma näpotüüd. Vabariikliguh keskusõh kõnõldi, õt tetäs ka’ etnograafilisi reise, õt saia’ mõttit ja tiidmisi rahvakultuurist, minkõst luvvast vahtsõt.

Paistu, õt kõgõ inäp meelüse’ näile piili pääl kudaminõ, rahvarõiva’ ja tootõarõndusligu’ täämbäpäävädse’ rõiva’. Piili plääl kudaminõ ja kirju korjaminõ om pia samasääne ku setokõisil. Tetäs ka’ gobelääni. Väiga’ huvtav ja põnnõv om udmurdi noorkidõ (nukkudõ) maailm. Tohotüü oll hüäl tasõmõl ja sääl oll kraami väigokõisist pitsest kooni’ olakottõni’ vällä. Ja muidogi’ puuilostusõ’ – näil omma’ ilostõt nii lõikõlavva’ ku ka’ aknõveere’. A oll ka’ luutüüd, savvi, juurõ- ja vitsakudamist, olõtöid jms. Puupitsi om ka’ küllih vannu maiu aknidõ ümbre perüs pall´o viil alalõ. Täämbätsil valgil silikaadist maiul om tuu asõmõl oranži värmi tellis, mia markiir puupitsi kotust. Ka’ värehtit om küllih pall´o alalõ, omma’ seto värehtidõ muudu, õnnõ värmi ja ornamente om ts´uut inäbä.

Ku ütelt puult oll mi huvi udmurdi näpotüü vasta, sis tõõsõlt puult oll tähtsä ka’ udmurdi küük. Õgal puul, kohe mi sisse astõ, oll laud katõt ja mõnõl õdagul tull meil viiendäst lavvast tullõh rassõlt ohada’, selle õt inäp joht maha-as. Söögi’ olli’ tett umah aia’ kasvatõt kraamist ja laudast, kõik oll kohalik. Ütel õdagul ollimi kotoh sis, ku küläkari kodo tull. Hüä oll kaia’, õt kuvvamuudu õga lehm tiidse, mäntse värehti takah pernaane timmä uut ja kohes vaia sisse kääntä’. Hani’ jalodi’ müüdä huultsat ja näil paistu hüä olla’ mualumbih. Söögi’ olli’ lihtsa’ ja kododsõ’! Ruvva’, ahoh küdset perepetši’ ja pliini’ tabani’, midä süüdi mii ja ts´uut sooladsõ keedukreemi muudu hämmätüsega’. Mi pernaane üllät meid pekivõidõga’, minkõhe oll pant kurslauku, ja kodokeedet koorõkaramelliga’. Kõnõlõmalda’ talvõs sisse tett kraamist.

Söögist kõnõldõh saa-ai üle õga ümbre kohaligust hansast, midä kutstas kumõška, a om hansast poolõ lahjõp. Kododsõ alkoholi ajaminõ om Udmurdimaal naisi monopol – nimä’ ajava’ ja hoitva’ hindä käeh ka’ pudeli’. Ku miis om päivä tubli ja höste tüüd tennü’, sis vaest premeeritäs timmä õdagu väiko pitsiga’. Külälisilõ pakti kõõ söögilavvah umatettüt kraami, a ku ollit kavval ja mõistsõt kõrvalõ hoita’, sis pia-as juuma. Pernaase’-pakja’ juu-us eis’ piaaigu kunagi’ ja innegi’ omma’ udmurdi naase’ mi kõrvalõhoitmisõ pääle ülnü’, õt ti juut nii ku mii’, udmurdi naase’. Üts nipp ka’ näile, kiä väiga’ juvva’ taha-ai – ku olõt viisakuspitsi ar’ võtnu’, sis võit hindä pitsi anda’ pernaase kätte ja väidetävält sis mano inäp pakta-ai.

Mi naisi üts suurõp suuv oll rõivapuuti saia’. Õnnõs oll meil tuu jaost aigu, muido tiiä-äi, mia olõs juhtunu’. Õgaüts tundsõ, õt om vaia tävvendä’ rõiva ja pailu tagavarra. Ostmisõ pääle läts hulga aigu ja rahha.

Mi opõ Udmurdimaal hüä pall´o. Jälki’ sai arvu, õt ku külälislahkõ’ nä omma’ ja külälisi vastavõtmisõh omma’ nä õks meistri’. Suur teno reisi kõrraldajilõ Hõrna Riekalõ ja Kala Ingritilõ ja mi vastavõtjilõ Udmurdimaal. Mi jää uutma võimalust umalt puult külälislahkust üles näüdädä.

Andresoni Sigre



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood