Sõna olõ-õi varblane: suust vällä ar' ütled, kätte inäb ei saa'.

Setomaa om puhta söögikraami maa (0)

Meil Setomaal om viimätsel aol naat inäbä mõtlõmma ja kõnõlõmma tuust, õt midä mi ummi põlda pääl kasvada, midä süü ja määnest süüki mi külälisilõ paku. Naatas arvu saama, õt uma iholõ om parep umakasvatõt kraam ja ka’ küllätulõja’ tahasi’ Setomaal kasvatõttut süüki. A arvu viil saia-ai, õt „mahe“ vai puhas, mürgtämäldä’ kasvatõt süük om õga inõmisõ iho jaost parep ku mürgtet. Raha aja meid ts´uut segi, raha mõist panda’ inõmisõ’ habima – mõtõh liigus tuu poolõ, õt kõkkõ piat saama ja olõma inäp, kõik piat olõma suurõp, paksõp, pikep, õt sis tulõ ka’ panka suurõp nummõr.

Ma arva, õt mi väigokõnõ Setomaa vald om parralt nii suur, õt ku siih mi kõik lää tuud tiid, õt hoia uma söögikraamikasvatusõ puhta, sis tuu puhtus ja kõrralinõ kraam tuugi’ külälisõ’ siiä’. Naatas tiidmä, õt mi näid mürgütä-äi ja ka’ söögi-joogipakja’ omma’ eis’ tervebä’ ja läbi tuu tulõ inäp külälisi ja õks raha tsilgus tegijä rahapunga.

Novembrih om olnu’ mitu kooltust ettevõtjilõ, mar´akasvatajilõ, söögitegijilõ jne ja oll üts ütine arotaminõ, õt kuvvamuudu tetä’ söögikraamiga’ kamandamisõ jaost uma MTÜ vai nn katusorganisatsioon. Mõttit tuu poolõ om hilläkeiste jo pikkä aigu liikunu’, a no’ sis om edimäne samm astut.

10. novembril oll Obinitsa küläkeskusõh kooltus söögitegijilõ ja söögikraami kasvatajilõ. Hummoguspoolõh opas toidutarõ Markofka pääkokk Paenurmõ Inga Setomaal kasvatõt söögikraamist huvtavvi väigokõisi hamsahuisi tegemä. Pääle lõõnaht olti küläkeskusõ saalih, koh Vaidla Kaarli iistvidämisõl kõik kokkotulnu’ sai’ uma’ söögiteemalitsõ’ mõttõ’ kirja panda’, õt peräst nuidõ abiga’ edesi minnä’, õt Setomaal kasvatadasi’ inäp umma söögikraami ja tuu jääsi’ hindäle siiä’ süümisõst ja külälisilõ pakmisõst.

Mi olõ harinu’ ostma liinapoodist söögikraami ja umakasvatõtu jätnü’ unõssihe, nii ku kavvõst tuud olõs parep ku uma, a säänestmuudu om. Koolõh tetäs latsilõ söögi’ mitmõ maa ja mere takast tuud kraamist. A s´ookõrd ollegi’ kokkosaamisõ päämäne mõtõh, õt mi pias nakkamma inäp eis’ siih kasvatamma hindäle söögikraami.

Üts suur ja keerolinõ as´aajaminõ om, õt kuvvamuudu kõrralda’ ja panda’ tüühü Setomaa seeh hindäkasvatõtust üle jäänü’ kraami liikumist ostja mano, kuis tetä’ kokkoleppe’ inõmisiga’, õt nä kasvatasigi’ ts´uut inäbä, õt tuu kraam peräst ka’ ar’ ostõtasi’. Üts mõtõh oll, õt autopuut umakasvatõt kraamiga’ võisi’ sõita’ müüdä Setomaad ja tõõnõ mõtõh, õt ku om tiidä’, õt kinkõl midä om müügi jaost kasvatõt, õt sis ostja saa eis’ kohalõ minnä’ ja osta’. Tuu kõgõ jaost piat kiäki’ tegemä tüüd ja andmõ’ kokko korjamma.

Päämäne ommõgi’, õt õgal taloh, õgah perreh, õgah koolimajah, õgah latsiaiah jm olõs Setomaal kasvatõt süük lavva pääl. Tuu kõik nakas pääle inõmisõ mõtlõmisõst, õt kas tä huul hindäst ja umast maast. Maa taht sammamuudu hoitmist, sis tä and ka’ maulõ parebat söögikraami.

20. novembril oll kuuh viis inõmist, kiä’ arodi’ Setomaa söögikraami kasvatamisõ ja tuuga’ edesi kamandamisõ MTÜ tegemist. Põhikiri loeti ütehkuuh läbi, parandõdi, tävvendedi ja detsembrih hõigatas kõik huvilisõ’ kokko, õt MTÜ ar’ tetä’, õt sis saava’ päävedosniga’ söögiteemaga’ jovvulitsõlt naada’ edesi kamandamma.

Om pall´o mõttõlangu, nuu’ vaia’ kõik kõrdapiteh ja ilostõ kokko säädä’ ja edaspidi sis naada’ kõrraldamma kooltuisi nii siimnidõst ja maa kõrrahhoitmisõst kooni’ traditsioonilisi seto süüke oppuisini’ vällä. A tähtsä om, õt om alostõt. Seto kultuuriroomi alusmüür ommõ maa. Maad tulõ avvusta’ ja hoita’, sis hoit ka’ timä meid ja mi olõ läbi maa terve’ ja tugõva’, jovva ellä’ ja olla’, taha ilotõlla’ ja kul´atõlla’ ja jovva tüüd tetä’ ja külälisi vasta võtta’.

Sarvõ Õiõ



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood