Minku-ui sinnä', koh rahha loetas, inep min sinnä, koh situtas.

Ülembsootska Leima Aarne: Setodõ hindätiidminõ om kimmämb ku kunagi varramba (0)

Säänest aastakka, ku oll´ su ülembsootska aastak, and õks otsi’ – haldusreform kõõh umah iloh. Ja kuigi s´oo olõ-i viil tävvveste läbi, om vabariigi valtsusõ otsus ütitsõ Setomaa hüäst läbi sundliitmisõ tettü. Üts miljon riigi rahha, mis võinu olla’ Setomaal vabatahtligu ühinemisõ kõrral, om vasta taivast lännü. Samah om olnu õks ullimuudu olulinõ aastak – edimäst kõrda oll´ setodõl võimalus saia’ ütine umavaltsus ja läbi ulli vaiva om tä ka nüüd käeh. Midä Peko om sullõ kõgõ s´oo kirivä aastaga kotsilõ tiidä’ andnu? Minkperäst ütine Setomaa pidi nii rassõlt tulõma?

Ku Mooses tõi juudi rahva Egiptusõ vangipõlvõst vällä, sis tuud tiid käuti 40 aastakka kõrbõh. 40 aastakka on kats inimpõlvõ ja just kattõ inimpõlvõ pidi olõma vaia, õt ineminõ saasi’ üle tälle osast saanu alandustõst. Setodõ suurõst hindäsalgamisõst ja vahtsõst hindätiidmisõst olõ-i viil kattõ inimpõlvõ müüdä lännü. Õt Setomaa umavaltsus sündü, s´oo om tegeligult väigokõnõ imeh – ilmadu suur eesmärgilõ pühendüminõ ja mitmidõ as´aoludõ kokkolangõminõ, aga ka õnn. Julgõ s´ood võrrõlda’ Eesti Vabariigi sünnüga.

Midä mi olõmi opnu kõõst s´oost jandist?
Ma õi tiiä’, mäntsit järeldüisi tegevä’ nuu’ (ja kas üldse tegevä’), kiä’ olli’ toolõ vasta, õt eis’ siist kotusõpäält Setomaa arõnguid juhti’ ja uma esisessi maa iist vastuta’, a mullõ hindäle sai küll selgest, õt inämb tulõ kõnõlda’ küläinemistõga, kullõlda’ näide murrit ja suuvõ. Kuigi Valdu Liit tegutsõsi päämätselt vallavaltsustõ tasandil, nuhõldas teda nüüd tuu iist, midä vallavaltsusõ’ jätse’ kotusõpääl tegemäldä.

Midä Peko tiidä’ om andnu, kuismuudu edesi?
Keedetü supp tulõ hindäl ar’ süvvä’, tä tii-i tuud mi iist.

Ütitsõ Setomaa moodustaminõ jääski kimmähe su s´ookõrdsõ ülembsootska aastaga kõgõ miildejäävämbäst märgist. A mis om olnu viil s´oovoori su hindä jaost tähtsä?
Tõõmeli om olnu väega põnnõv aastak, koh oll´ pall´o õgasagamatsi sündmüisi. Olõ saanu ka eis’ olulitsi asju puhul üteh kõnõlda’ vai kõrvalt tunnistaja olla’. Ku haldusreform kõrvalõ jättä’, sis ülembsootska aastak nakas´ pääle väega höste: viimätseh kuningriigih olli’ ka ilmadu kinä’ seto noorõ’ Siberist. Ildaaigu kävemi siist Siberi setodõ man Krasnojarski kraih. Kuigi ka sääl om ao mõo tunda’, siski kõnõldi mõnõh kotusõh väega hüvvä seto kiilt ja löüdü kimmäst seto vaimu. Ma näi, õt tuu, õt mi näile küllä lätsi, and´ Siberi noorilõ setodõlõ usku ja tahtmist umma seto kultuuri hoita’.
Keväjä ütli’ Mitkovitsa koolilatsõ’ Peterburih uhkõlt, õt nä omma’ Seto Kuningriigist!
Üts asi om selge, õt ütskõik määne seto kultuuri alalhoitminõ Siberih, aga ka Petseri rajoonih om suurõmbah jaoh mi hindi käeh.
Väega sagõhõhe käudas läbi Petseri kloostriga. Sinnä’ omma’ seto’ ka kõgõ väega oodõt. Kroonikogo tekk´ s´oo keväjä palvõrännäku Pühäle mäele Peko tammõ mano. Mi taha tuu puu alt kor´atu tammõtõhva’ maaha istada’ ja kasvata’ näist noorõ’ tammõ’, õt nä sis lakja üle Setomaa kasuma panda’.
Om olnu kokkosaamisi, koh ommava’ kaamera’ ja prožektori’, a om ka ilma suurõ larmilda ja tagasihoidlikkõ. A ku näet, õt sinno om oodõt süämest, sis lätt tuu ka hindäle süämehe ja tasos s´oo aamõtiga üteh käuva vaiva.

Mis ommava’ Setomaa jaost su arvatõh vahtsõ’ kõgõ tähtsämbä’ as´a’, mis tulõ ar’ praavitada’?
Kõgõpäält muidogi sügüsetse’ valimisõ – nuist sõltus, mäntse volikogo saa mi Setomaa vald. Kas mi saami śoo piirkunna arõnguga edesi minnä’ nii, nigu om olnu varahamba, vai parhillanõ kirbutsirkus lätt edesi. Vahtsõnõ volikogo ja vallavaltsus piat kipõstõ andma inemistõlõ kimmä tundõ, õt Setomaal tettü valiku’ olli’ õigõ’.

Olõt saanu s´oo aastaga kokko pall´o õgasagamatsi poliitikidõga, tarko inemistõga. Mis sul näide jutust om säänest kõrva jäänü, midä võisi’ ka uma rahvaga jaka’?
Eestimaa inemistõ, nuidõ siäh poliitikidõ suhtuminõ Setomaassõ om olnu hüätahtlik ja meid toetav. Ka Setomaa valla tekkümist on peetu eishindäst mõistõtavast. Tulõ miilde, kuis mi president ütel´ Mikitämäe koolih ollõh, õt opkõ’ kiili, ilm om vallalõ, järest inämb tüükotussit nakas olõma lajah üle ilma ja tuuga tulõ meil harinõda’.

Olõt jo ülembsootska kolmandat vuuri, vaihtõpääl oll´ kats aastakka vahet, no inne ollit kats aastakka järest. Kas om tõistmuudu olla’ ülembsootska vahtsõst, ku kõrra varahampa olõt jo olnu? Kui jah, sis mis?
Edimäne kõrd om edimäne kõrd ja tuu õi kordu ilmahki. Mälehtä tuud tunnõht, ku ma tuukõrd paku päält maaha tulli...Tõõnõ vuur tulõ nigu eishindäst – olõt rolli sisse elänü ja milles ei, ku eis’ tahat jal pruumi’ ja rahval om ka usku. A kolmas vuur ja eriti pääle vaehtõpääle jäänü aastakkõ, taa otsus tulõ-s lihtsahe. Ma tundsõ, õt saa ülembsootskana Setomaa valla sündümisõlõ üteh avta’.

Mu arvatõh om ülembsootskal ullimuudu tüüd, oll´ sullgi nädälit, ku tull´ olla’ nii umal maal Setomaal ku hüvvi naabridõ man Eestimaal ja Lätimaal, ja ka Vinnemaal. Midä Peko s´oost arvas, õt timä asõmik om tõõmeli justku täüskotusõga tüül, küll massulda, õnnõ ilota-i inämb müüdä kirmassit paar kõrda aastaga joosul, nigu oll´ varahampa?
S´oo aamõt om hüäh mõttõh „ullidõlõ“. Õnnõst ma saa s´ood uma põhitüü kõrvalt pitä’. Omma’ jo n´oo’ mõlõmba’ üttemuudu Setomaa elo arõndamisõga seotu’. Massulda muidogi ka, ku just mitte arvõsta-i taad väigokõist toetuist, midä kultuuriprogrammist andas. Vahtsõlõ sootskalõ tiidmisõst, õt s´ooaastagatsõl rahajagamisõl jäi taa pisku viil vähämbäst.
A võib-olla’ om s´ooga nigu seto hands´aga – ku tä olõs riigi silmih aamõtlik, sis kaotasi’ uma võlu. Naka’ ülembsootskalõ palka massma, sis ... raha määr mustast.

Mis tege ülembsootska süämele rõõmu?
Setodõ hindätiidminõ om kimmämb ku kunagi varramba.

Mis om s´oo aastaga kuningriigih tõistmuudu ja mille?
S´oo kuningriik om pühendet seto küläle. Kimmäs küläkogokund om väärtüs, sis jääs sääl alalõ elo, kultuurist ja muust kõ

Laaneotsa Annela

nõlõmalda. Ma olõ kutsnu külli tulõma ummi esindüisiga kuningriiki, õt tutvusta’ sääl külä aoluku ja täämbäst päivä ni olla’ kokkosaamisõ kotus umast kodoküläst muialõ lännü inemistõlõ. S´oolõ üleskutsõlõ vastas´ ümbre kümne külä. S´oo om veid´o, a ma näe, õt vällätulõk nõud suurt pingutust ja ütist tüüd. Külä’ sutasõ’ tuud, ku sääl tetäs asju kuuh. Ku vallakeskus lätt kavvõmbahe, sis külä tähtsüs lätt suurõmbast.
Tõõnõ vahtsõnõ asi om Kuninga Meistritõ Laavka – kotus kohe kõik nuu’, kiä’ omma’ aastakkõga saanu’ meistrist, saava’ uma kauba müüki tuvva’. S´oo om sis kotus, kost külälisõ’ saava’ osta’ kõgõ ehtsämbät seto kraami.
Kavva aigu om kuningriigipäivä peetü inämb-vähämb üttemuudu. Rahvast käu pall´o, a mi eis’ pia kõik aig muutuma, mõtlõma mano midägi vahtsõt, inne ku om ilda.

Mis ommava’ ülembsootska kolm soovi tulõvadsõlõ ülembsootskalõ?
Kuningriigist om saanu märk, mink perrä meid tundas ja mis om õnnahunu höste rakõnda’ uma kultuuri hoitmisõ vankri ette. Tuuga piat kimmä plaani perrä tegutsõma.
Mi tohi-i ar’ unõhta’, õt kuningriik om setodõ vaimnõ ühendäjä, tõisil riike nimmil ja piirel olõ-i määnestki tähtsüst.
Ülembsootska om sõnumituuja, kedä kõgõ oodõtas.

Mis ommava’ ülembsootska soovi’ parhilla’ seto rahvalõ?
Edepuul kõnõli ma tuust, kuis Mooses juudi rahva Egiptusõ vangipõlvõst vällä tõi. Tuul kõrbõtiikunnal and´ Jummal Moosesõlõ käsutahvli’, tuu tähendäs õt moraali- ja kultuspõhimõttõ’. Mi võisi’ ka nuid vaehtõpääl jal üle lukõ’.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood