Perevaat'ka kona piät, süümaig, kona süüt, a õdagu tulõ uma aju pääle.

Ungari naane pand seto’ vilmi tegemä. (0)

Setomaal Meremäe küläh eläs ja kamandas väigokõnõ ungari naane Csüllögi Edinä, kiä om võtnu’ uma süämeas´as väigokõisi rahvidõ vilmikultuuri edendämisõ. Tuujaost, õt ka’ säntsil väikesil etnilisil grupõl nii ku seto’ vai võrokõsõ’, a ka’ mi soomõ-ugri hõimõl: handi’, mansi’, mari’, neenedsi’, jääsi’ alalõ ja saasi’ tekküdä’ umakeeline vilmikunst, otsust Edinä naada’ kõrraldamma vestivali ja tuuperäst asutõdi’MTÜ Soome-ugri Filmi Fond, mia pühendäs hinnäst hõimurahvidõ umakeelitsidõ vilme tegemisilõ. S´oo aastaga 28. juunist kooni’ 1. juulini’ om jo neläs kõrd Võromaal Tsiistre linamuusiumih Soomõ-Ugri Filmifestival (FUFF). Edinä tekk ka’ MTÜ Soome-ugri Filmi Fond, mia tegeles hõimurahvidõ umakeelitsidõ vilme tegemisõ edendämisõga’.

Mäntsit setokeelitsit vilme ti näütüses tiiät? Mänguvilm „Taarka“ om ka’ õnnõ osalisõlt seto keeleh vilmit. Tegeligult ommõgi’ ainumas setokeeline vilm Leima Aarne tett lühimänguvilm. Saaki-i viil kõnõlda’ soomõ-ugri rahvidõ umakeelitsest vilmikunstist. Õnnõ suumlasõ’, ungarlasõ’, eestläse’ ja saami’ mõistva’ prohvessionaalsõlt vilmi tetä’. Kõigi ülejäänü’ rahvidõ katsõtusõ’ kinokunsti vallah omma’ tehnilisõlt sagõhõhe väigagi’ nõrgakõsõ’, a samah om näideh olõmah tuu puhas ja mustinõ, midä mi täämbätsel pääväl sagõhõhe unõhtami. Ma käve Edinäl Setomaal küläh ja uurõ timä köögih tsäikroosi takah istõh, kost tull timä armastus soomõ-ugri kultuuri vasta.

Edinä, kost sa Ungarist Eesti elämä tullit?

Ma olli umbõs 12 aastakka vana, ku mi opõ koolih keeltepuud. Kõik tuu mõtõh, õt meil om olõmah sugulaskeele’, paistu nii meelütäv, õt ma tahtsõ eis’ tuust eesti keele abiga’ arvu saia’. Tuuperäst ma tulligi’ 1995. aastagal Talinahe Gustav Adolfi Gümnaasiumi vahetusopilasõst. Ma elli Lasnamäel! Kõik arvssi’, õt ma olõ hull! Õt mille ma lää-äi näütüses hoops USAhe raamatit müümä.

Ja sis lõpõtit Talina Balti Filmi ja Meediakooli (BFM) vilmiresissöörinä?

Jah, inne tuud opõ Budapesti ülikoolih ungari kiilt ja kirändüst, soomõ-ugri keeletiidüst ja peräst kunstikuuli vilmi. A ma olli 2003 olnu’ ka’ vahetusaastagal Tartoh ja mul oll eesti poiss-sõbõr, nii oll köüdüs Eestiga’ tukõv. Ja sis mäntselgi’ aol Ungarih elleh ma kõrraga’ tundsõ, õt naka eesti kiilt ar’ unõhtamma. Tuu mõtõh paistu mullõ tävveste vastavõtmalda’! Sis ma tulligi’ BFMi.
Mi opõ BFMih ütel kursusõl vilmiresiid. Su tuuao vilmest ma mälehtä-äi, õt soomõ-ugri teema’ olõsi’ sinnu väiga’ huvtanu’.
Loominguh tuu sis õiguisi sukugi’ silmä paistu-us. Sis huvidi’ minnu inäp säntse’ armuteema’, a nuist ma kasvi vällä. Ma sai arvu, õt tuu, kuvvamuudu ma vilmikoolih vilme tei, oll väiga’ hindätähtsä. Päämäne tsiht oll kõõlõ ilmalõ näüdädä’, õt ma mõista ja saa vilmi tetä’. Mõistagi’ ma saa-as sis arvu, õt mu huvi olõ-õs perüs õigõ. No’ omma’ mul eloh tähtsä’ tõõsõ’ teema’ ja parhilla’ ma lihtsalt ooda tuud õigõt aigu, kuna vilm taht eis’ mu mano tulla’. Ka’ uma minevät vilmi ma tei kuus aastakka. Päälegi’ ma olõ arvu saanu’, õt tuu pia-ai kindlahe olõma vilmi vorm, minkõ läbi ma hinnäst väljendä. A ütte olõ ma hindäle lubahanu’ – ma tii-i inäp midägi’ ilma sügävä tahtõ ja ar’tundmisõlda’.
Parhilla’ elät sa Meremäel ja kasvatat kattõ poiga. Kõnõlõ’, kuvvamuudu sa siiä’ juhtu’.
Mul sündü edimäne poig Leopold ja mu toonane elokaaslanõ Tauno ütel, õt mi võisi’ maalõ elämä minnä’. Läbi tutvidõ mi löüdse üte maja Tabina küläh Võromaal, kohe mi sai elämä minnä’. A ma olli tooni’ aoni’ olnu’ õnnõ liinoh – Budapestih, Talinah ja Istanbulih – nii õt tuuh mõttõh oll edimäne aastak maal väiga’ rassõ. Ja kõgõ inäbä läbik´aumisõ peräst – ma tunnõ-õs siih väiga’ kedägi’ – õnnõ Üllet ja Evarit.

Teno näile tekkü ka’ eriline armastus Setomaa vasta?

Olõ-õs nii, tuu oll jo pall´o varahappa! Setomaalõ ma juhtu edimäist kõrda 2003. aastaga Budapesti ülikooli ekskursiooni aigu. Mullõ kõrraga’ nakas siih väiga’ miildümmä! Mälehtä väiga’ höste, kuis mi käve Verska surnuaial ja sääl ma tundsõ, õt s´oo om kotus, koh ma koolõ. S´ooni aoni om sääne tunnõh, õt siih Setomaal ma koolõ. No’ mi osti ka’ talo Luhamaalõ, nii õt mi tii kõrda parhillatsõ elokaaslasõ Tõnuga’ umalõ peris koto siiä’.

Midä Setomaa su jaost tähendäs?

S´oo om müstiline maa. Ku ma piasi’ pandma s´oo tundõ pildikiilde, sis tuu olõs mõtsa kottal undsõh. Sääne hummogunõ. Ma arva, õt siih om alalõ viil midägi’, mia om pall´odõh kotussih jo kaonu’. Rumeenia (Transilvania, mu esivanõbidõ maa) om tõõnõ sääne kotus, koh ma olõ sammamuudu tundnu’.

Kuvvamuudu juhtu, õt sa naksit Võromaal kõrraldamma Soomõ-Ugri Filmifestivali (FUFF)?

Sääne huvtav lugu om, õt Šeini Hagi küüsse mu käest lõpõtamisõ aigu, õt midä ma peräst kuuli tii. Ja ma tiiä-äi, kost ma tuu vastusõ võti, a ma ütli tälle, õt ma naka kõrraldamma soomõ-ugri vilmivestivalõ. Sis ma sai kokko Tsiistre Linamuusiumih Remmeli Kristiinaga’ ja meil klappõ kõrraga’ kõik väiga’ höste.
Edimäne vestival oll 2014. aastaga.

Mia om kõgõ suurõp tarkus tuust kõrrast?

Oll jovvulinõ, õt kuvvamuudu energiast sai sünergia! Tulli’ kokko inemisõ’, kedä ma tunnõki-is ja meil oll väiga’ lõpus sääl vestivalil kuuh olla’. Kõrraga’ pääle edimäist vestivali ma sai arvu, õt ku vahtsit vilme tulõ-õi, sis mi või piagi’ uma vestivali kinni panda’, selle õt hõimurahva’ tii-i vilme, eriti mänguvilme. Sis tull hüä mõtõh luvva’ MTÜ Soome-ugri Filmi Fond, SUFF ja kõrralda’ näile suunat vilmilaagrit suvõl. Edimäne laagri oll 2015 ja kohalõ tulli’ udmurdi’.
Näidega’ üteh ma opõ tuud, õt mi saa-ai siih tetä’ vilmi peris nii ku vilmikoolih – õt om prohvessionaalnõ valgustaminõ jne. Mi puhul om idee tuu, mia lugõ.

Päämäne om mu jaost tuu, õt nuu’ inemisõ’ ja rahva’ saasi’ arvu, õt näide kultuur om tähtsä ja õt nä tahasi’ uma kultuuriga’ tegeldä’ ja tuud alal hoita’. SUFF and näile võimalusõ tuud ütehkuuh tetä’ ja ütstõõsõ kogõmuisist oppi’.

Mia om sinnu pandnu’ imestämmä hõimurahvidõ tett vilme kaieh?

Ma tuu üte näüte vilmist, mia miildü väiga’ ütele kuulsalõ ungari šamaani uurjalõ, kinkõga’ ma Riiah soomõ-ugri kongressil kokko sai. Tuu vilm kõnõl ütest tüdrokõsõst, kiä tohtõrd uma haigõt vanaimmä mäntsegi’ rohoviinaga’, a tuu sai otsa. Hädäh tüdrokõnõ läts mõtsa ja võtt pühäst kotusõst seene, õt vahtsõt ruuht tetä’. A pühäst kotusõst tohi-i midägi’ võtta’! Peräst tuud essü tüdrokõnõ mõtsah ar’, tuusama haigõ vanaimä tull ja päst tä ar’ ja opas timmä palvõtamma.

Mu jaost näütäs tuu, õt kuvvamuudu mari kultuurih om väiga’ tähtsä, õt õgal as´al om uma hing ja õgal tegemisõl tagajärg. Ku sa tiit midägi’ halvastõ, piat peräst lepütüse otsma. S´ooao ilmah mi naka tuud unõhtamma. Uma tegemisi hüästtegemisõst om olõmah ka’ uma’ eläjä, hingekese’, kinkõlt pallõldas api. Ku ma olli marilaisiga’ jo mitu nädälit siih laagrih kuuh olnu’, sis tunnõdi, õt ka’ mul tekkü nuidõ olõndidõga’ ühendüs ja tuu olõ-õi määnegi’ vällämõtõld vai voodoo, a tuu ommõgi’ tävveste elolinõ asi.

Nii õt kõik vilmi’ FUFFil olõ-õi vaest tehnilisõlt väiga’ korgõl tasõmõl, a nä omma’ kõik väiga’ sügävämõttõlisõ’ ja juurõ’ omma’ umah kultuurih kõvastõ kinni.

Valu nii! Ma tahagi’ üldä’, õt mi vilmitegijidõ tagamaa’ omma’ ts´uut tõistsagamatsõ’. Asi ommõgi’ tuuh, õt midä sa näet ja kost sa tulõt. Ku kaet kotoh õnnõ mäntsitki’ vinne kanali päält seerijit, sis sul saaki-i olla’ säänest tagamaad ku vilmikooli opilaisil, kiä’ omma’ kaenu’ Bela Tari ja Veiko Õunpuud. FUFFi üts tsiht ommõgi’ näüdädä’ hõimurahvilõ, õt om olõmah ka’ kunstilinõ ja eksperimentaalnõ vilmi tegemisõ võimalus.

Mitund hüvvä vilmitegijät Eestih vai Ungarih aastagah tulõ?
Õgal aastagal pruugi-i tullaki’…

Täpsehe nii. Tuuperäst ma mõtlõgi’, õt ku mi vilmilaagridõst kasus vällä kasvai üts udmurdi geenius, sis om laagri jo uma tüü tennü’.

S´ool aastaga om sis tulõmah ka’ erälde vilmilaagri setokõisilõ.

Jah, mu suur suuv om, õt ka’ siih noorõ’ tulõsi’ ja teesi’ umakeelist vilmi kuuh vepslaisi ja karjalaisiga’. Nii õt kõik, kiä’ s´ood artiklit lugõva’, tiidke’, õt nelli nuurt inemist iäh 18-40 saava’ tulla’ 23. juulist kooni’ 3. augustini’ vilmilaagrihe siihsamah Setomaal. Mi otsi nuuri, kinkõlõ lätt kõrda setos olõminõ ja seto kultuur. Seto keele mõistminõ om kasus, a saa ka’ ilma toolda’. Edimäist kõrda mi tii säänest hõimurahvidõ ütislaagrit, ma usu, õt tuust tulõ põnnõv asi.

Kiä tuuh laagrih oppasõ’?

Kõik omma’ tunt tegijä’. Näütüses Anti Naulainen kõnõlõs stsenaariumi kirotamisõst, Liis Nimik montaasist, Ann Reimann helist ja om viil mitmit tõisi. Plaan om võtta’ ka’ erälde seto keele ekspert.

A inne laagrit saava’ sis kõik vilmihuvilisõ’ tulla’ vestivalilõ FUFF.

Jah, tulgõ’ kindlahe! Mi olõ väiga’ eiserälinõ vestival, koh meil olõ-õi tegeligult väiga’ lakja vilmivalikut. Midä tuu tähendäs? Esilinastus 60 vilmi ja esindet om 12 erinevvä kiilt ja rahvast. Näütüses s´ool aastagal tulõ edimäne komi vilm. Ersa vilmi olõ-õi viil tettki’. A kõigih, midä mi näütä, om seeh suur hing.

Kübärä Eva



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood