Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu raamat “20 aastaka Seto kuningriike” kõnõlõs niimuudu:

Seto kuningriigi päiv om aoproovilõ höste vasta pidänü’. Katõkümne aastagaga om küll muutunu’ peris pall′o, a põhijoonõ’ omma’ jäänü’ tuussamas. Ku kiäki, kiä käve 1994. aastagal Obinitsah, olõs tulnu’ peräst pikkä vaheaigu Luhamaalõ, olõs täl olnu’ nii artundmisrõõmu ku ka mõndagi vahtsõt. Ettevõtmisõ päältkaejidõ hulk om paisunu’ pia kümnekõrdsõs ja kuningriigi päävä platsi pääl kulus ütest otsast tõistõ minemises ka kõvastõ rohkõmp aigu ku inne.
Edimätse kotusõ pääl om edesigi seto umakultuuri näütäminõ ja tutvustaminõ, uma rahva kokkosaaminõ ni kõlbulinõ aoviitminõ. Kuninga meistride välläsortmisõ võistluisilgi om tutvat pallo. Valitas kõkõ paremba’ perimüslike süüke ja juukõ valmistaja’, kuninga sõnolinõ ja vägimiis. Algmatsist võistluisist olõ-i midägi ar kaotõt, om õnnõ mano tulnu’ ja pidämä jäänü’ tuu, mis huvvi pakk′ ni rahvalõ miilt pite oll′.

Seto kuningriigi mõtõh tekkü rahvaluulõtiidläsel ja perästitsel mitmõkõrdsõl ülembsootśkal Hao Paulil tuu põh′al, midä tä näkk, ku käve Hellero rahvalaulupundi miihiga Norra kuningriigih küläh mõtsasuumlaisil. Mõtsasuumlasõ’ kuulutasõ’ nimelt õgal aastagal hainakuu tõõsõl nädälävahetusõl kolmõs pääväs vällä uma Mõtsasoomõ Vabariigi, kullõ-i inämb Norra kuningat, a näil om sis uma riik uma presidendi ja vabariigi valitsusõga ni ettevõtmiisi plaan kõgõ kolmõ päävä jaos. Vabariik om näil abis, õt meeleh pitä’ ummi soomõ juuri.

Värskah peeti küll õgal kolmandal aastagal leelopäivä, kohe rahvast tull′ kokko üle terve Setomaa, a oll′ vaja löüdä’ sääne kokkosaamisõ muud, midä olõs saanu’ tetä’ õga aastaga, ni olnu’ ka õks tõõsõsugumatsõ näoga ku leelopäiv.
Hao Paul käve kuningriigi mõttõ vällä, Hõrna Aare ni mitmõ’ tõõsõ’ vedosniku’ Obinitsast haari’ tuust kinni ni naksi’ kõrraldamma. Aare tahtsõ rahvalõ opada’ tuud, kuis inemise’ üte õigõ setokõsõ ja kuninga alambana piasi’ hinnäst üleväh pidämä, Paul pand′ mano, õt sis kõlbasi’ vällä sorti’ ka meistrimehe’, kellest kuningriigil kõkõ rohkõmp kassu võisi’ tulla’. Märgotusõ’ sai’ teos puulpühä, 20. augustil 1994. a, ku Obinitsa kooli moro pääl kuulutõdi vällä edimäne Seto kuningriigi päiv.

Seto viläkusjumalast seto rahvuseeposõh kuningas saanu’ Peko maka Petseri mastõra liivaoosõh umma igäväst unnõ ni timä asõmõlõ oll′ vaja maapäälset asõvalitsõjat. Vahtsõ kuninga võim olõsi-i jo kindla, ku vana viil eläs, a ku õgaa astaga viimäne kuningas uma pää piat kaotamma, sis jääsi’ Setomaalõ veiga vähä rahvast järgi. Tuuperäst otsustõdi kuninga asõmiku kasus, mälehtäse’ alostusõ man olnu’ vedosniku’ Hao Paul ja Hõrna Aare. Edimätse kuningriigi päävä jaos panti kõrraldajidõ puult ülembsootśkas Anipai Vello, a jo edimätses aastagas valiti päävä lõpuh vahtsõnõ ülembsootśka, kes valitsõs kooni ülembsootśka valimisõni järgmätsel kuningriigi pääväl.

20 aastaga seeh omma’ ülembsootśka amõtit pidänü’ kokko 11 erinevät inemist – 9 miist ja 2 naistõrahvast. Hao Paul ja Riitsaarõ Evar omma’ taad ametit pidänü’ kogoni neläl aastagal, Hõrna Aare, Luigasõ Inara, Raudoja Ahto ja Leima Aarne katõl kõrral. Anipai Vello, Kera Volli, Nurmeotsa Sulo, Hüdsi Silver ja Sarvõ Õiõ täüdi’ Peko asõmiku kohustuisi üte amõtiao.

Ülembsootśka vai Peko asõmiku amõtiülesandõ’ omma’ aoga peris pall′o muutunu’. Ku kõkõ edimätse, kõrralduskomisjoni puult paika pantu’ ülembsootśka tüüs oll′ päävä juht′minõ, a järgmätsil aastagil ametihe validu’ ülembsootśka’ avidi’ ka kuningriigi päivä ette valmista’, sis sajandivahetusõ paiku nakaś aig ülembsootśkalt järjest kõvõmbahe nõudma esindämisülesandõ täütmist.

Ülembsootśkas olõminõ tähendä-s inämb ütepäävälist amõtit, a nakaś jo tervet aastat hindäle nõudma. Tuu käänängu nättäväs märgis sai õtag, ku ülembsootśkat silmäti televiisorih Eesti presidendi vastavõtul.
“Ülembsootśkat tunnustadas setodõ vaimsõ liidrina välästpuult, üle terve ilma,” ütel′ sootśka Hõrna Aare. “Ma olõ avastanu’, õt Seto kogokond tunnustas tedä täpselt niisama. Paar külämiist om seletänü’, õt ülembsootśka om muutunu’ rahva seeh kuningast nii Eestimaal, Vinnemaal kui ka setodõ hindä hulgah. Ehkki mi proovi üteldä’, õt ülembsootska om asõvalitsõja, aga õks kõnõldas, õt karoll′ vai kuningas. Ma olõ peris imestänü’: ku kuningriik tull′ nal′a ja jandina, sis selgelt om kuningal vai ülembsootśkal märgiline ja ühendäv roll.”

2008. aastagal ülembsootśkas valit Hüdsi Silver ütel′, õt ametih olt aastaga seeh tull′ täl 75 kõrral haarda’ pühäsenulgast kiior, ku oll′ vaja minnä’ ülembsootśkast mändselegi ettevõtmisõlõ.

2001. aastagal ülembsootśkas valit Luigasõ Inaral tull′ mõtõh kutsu’ kõik innidse’ ülembsootśka’ märgotamma Kroonikokko, õt olõsi’ olõmah punt inemiisi, kelle huvis ja tahtmisõs om kuningriigi mõttõ ja tulõviku edesividäminõ.
Kuigi alostusõh huuga pääle alanu’ ettevõtminõ vahepääl pisu soikugi jäi, om tuu viimätsil aastagil vahtsõst tuult siibo ala saanu’. Juubelikuningriigih tulli’ kõik sootśka’ edimäst kõrda kokko, õt lipu all kuningriigi avamisõlõ marssi’. Uhkõ rongkäügi pruuki kavatsõdas käügih pitä’ ka tulõvaisil kuningriigi päivil, koh tuu olõsi’ üts osa avatseremooniast.

Kuningriigi päävä ütes tähtsämbäs toimingus om vahtsõ ülembsootśka valiminõ. Ku edimätsel neläl aastagal valiti ülembsootśka hääletüssedelidõga, sis 1998. a Meremäel mõtõldi vällä vahtsõnõ valimiskõrd. Kandidaadi’ saistasõ’ paku pääle (mõnikõrd oludõ sunnil ka näütüses lavva pääle) ja võitjas saa tuu, kelle perrä kogonõs kõkõ pikemb hand toetaiji. Varahampa oll′ kergemp hannust jako saia’, a perästpoolõ tull′ appi võtta’ nüür, minkõ üts ots oll′ paku man ja minkõst kandidaadi toetaja’ sis kinni hoiji’. Sääne hääletämiskõrd oll′ näütüses kasulik 2012. aastal, ku nüür avit′ sotti saia’ tuust, õt sirgõhõ üle platsi värehtist kavvõndõhõ vällä haardunu’ hannah olli’ kõik õks kindlahe hääletäjä’.

Nalja hiiteh om taad valimisviisi kutsut ka maailma kõkõ demokraatlikumbas hääletämises. Paku pääle astnu’ and rahvalõ tiidä’ uma’ lubahusõ’ ja plaani’ ülembsootśka amõtih. Ka võiva’ sõna saia’ kandidaadi toetaja’, kes tedä õgal viisil kitvä’.

Kuningriigi pääväst osavõtjidõ arvu kasvuga om järgepite pidevält nõsõnu’ ka hääletäjide arv, mis 2012. aastagal oll′ inäb ku tuhat.

Lisas ülembsootśkalõ sorditas õga aastaga vällä ka kuninga meistrimehe’. Edimätsel kuningriigi pääväl Obinitsah löüti sõnolinõ, sõira-, ollõ- ni veinimeistri ja vägimiis. Aastakidõga omma’ mano tulnu’ mitmõ’ muu’ ala’, minkõlda vahtsõmbal aol mõista-i kuningriigi päivi inämb ettegi kujota’, nigu näütüses kargusõ- ja kasatskikargaja, handśa-ajaja, leeväküdsäjä ni käsitüümeistri valiminõ.

Aig-aolt om proomit ka sändsit valdkondõ, miä kavvas püsümä olõ-i jäänü’. Nii om kõrras õnnõ vällä sordit kuninga nal′ategijä ja mõsumõskja. Kolmõl aastagal valiti ka Setomaa koolikõist, minkõga tunnustõdi aastaga seeh kõõ inämb seto kultuuri hoitmisõs ja edendämises vaiva nännu’ kuuli. Tuu jaos pidi’ kooli’ eis’ arvu andma umast tüüst ja vällä tuuma, mille omma’ just nimä’ kõkõ paremba’. Edimätsel kõrral sai tiitli hindäle Värska gümnaasium, a peräst jäi tuu kuningriigi päävä sünnüpaiga, Obinitsa põhikooli kätte.

Läbi aastidõ omma’ kõkõ inämb tiitleid koŕanu’ Vabarna Jane, Vabrna Jalmar ni Heliste Leida. Vabarna Jane om olnu’ kargusõkargaja, leeväküdsäjä, paaril kõrral piiraguküdsäjä ja kogoni neläl kõrral kõkõ paremb näputüü tegija.
Jane veli Vabarna Jalmar om olnu’ kolmõkõrdnõ kuninga kaŕus, kõrra võitnu’ kargusõkargaja ja neläl kõrral kasatskikargaja tiitli. Kõkõ inämb erisugumatsit tiitleid om saanu’ Heliste Leida, kiä om olnu’ kuninga sõnoline, piiraguküdsäjä, ollõtegija, veinimeistri ni katõl kõrral kargusõkargaja ja leeväküdsäjä. Hainsoo Minna om saanu’ kuvvõl kõrral kuninga sõnolitsos (ediäatse ja viimäse kõrra vahet om 15 aastakka), Tero Kalju om sama pall′o kõrdu saanu’ kuninga pillimehes (näist neläl kõrral järjestikku).

Kats edimäst Seto kuningriigi päivä peeti Obinitsah, viil peräst tuud pässi päiv küläkõrda käümä, kuna õga aastaga üts neläst Setomaa vallast saa õigusõ pito kõrralda’. Edimätseh ringih jäi Värska umal tahtõl vällä, minka peräst järg jõudsõ 1998. a vahtsõst Meremäe valda. Tõõsõl ringil lei jo Värska ka kampa ja nii om kuningriigi pääliin ringi käünü’ nelä valla vahel, kotusõ perrä: Obinitsa vai Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Luhamaa. Mille Obinitsa vai Meremäe?
Kuningriik sai algusõ küll Obinitsah, a tuu käü Meremäe valla ala ni umavahelitsõ kokkoleppe perrä kõrraldasõ’ Meremäe ja Obinitsa ütitseh vallah kuningriigi päivi tõõnõtõõsõ ala.

Niisama kindla, ku päävä alostusõh ülembsootśka vällätulõk, om ka timä puult kuningas Peko käskõ ettelugõminõ. Tegemist om säädüstega, minka perrä kõik kuningriigi alamba’ piat käümä. Mõnõ man andas tiidä’ ka, määndse karistusõ saa säädüse rikja. Nii pandas vägijoogiga liialdaja ja puŕopäägä taplõmma tükja järve vai motsilahe likku, kooni täl mõistus päähä tagasi tulõ.

Rahvalõ alati ka nalja pakvidõ Peko käskõ nimekiri nõud õks tõsitsõmpigi asju, näütüses, õt üttegi muud lippu tohi-i nõsta’ korgõmbahe Seto kuningriigi lipust, kuulutas amõtlikus riigikeeles seto keele, a manitsõs ka rahvast, õt Peko käskõ kõrval tulõ kinni pitä’ muul aol massvist säädüisist – siihpuul kontrolljuunt Eesti vabariigi, säälpuul jalki Vinnemaa säädüisist.

Kimmä tava perrä nõstõtas kuningriigi pääväs alati masti ka Seto lipp. “Lipp om edimäne, kõkõ selgemp märk setost ja Setomaast ni mi eriperäsüisist,” arotõli sootśka Hõrna Aare lipu ku hindätiidmise üte selge märgi üle. Setomaa sai uma amõtlikult kokko lepüt lipu 2003. aastagal, ku VII Seto kongressil võeti kimmä hääleinämbüsega vasta parhillanõ vüükiräga ristilipp. Värvest pikkä arotõlõmist tulõ-s. Õt verrev ja valgõ om läbi aigu olnu’ setokõisilõ pia nigu rahvusvärve iist, sis löüti, õt nuu’ piat olõma nätä’ ka lipu pääl.

Ku amõtlik lipp tull′ viil pia kümme aastakka peräst edimäist kuningriigi päivä, midä sis inne tuud hümni laulmisõ aigu masti nõstõti? Parhilladsõ lipu iihkäüjas tulõ lukõ’ Rikka-Ivvani suguvõsa lippu, miä sai valmis 1980. aastagal.
Sääl oll′ valgõ põh′a pääl lipu keskel jutt′ seto vüükiräga. Tuusama aastakümne puh sai tä mitteamõtlikus Seto lipus, ku tuud ainsambat lippu naksi’ lainamma väega mitmõ’ Setomaa leelokoori’ ja seltsingu’. 1986. aastal kanti sedä ka edimäst kõrda IV leelopäävä avarongikäügih. Tuu lipp nõstõti üles ka paaril edimätsel kuningriigi pääväl.
Suurõ lainamisõga om tuu algnõ lipp nüüdses kaotsihõ lännü’. A tuu lipu mõostuisi põh′al sai valmis nii-üldä’ Seto kuningriigi lipp, mis oll′ jo vüükiräga ristilipp. Lipp pühitsedi sisse ja nõstõti masti III Seto kuningriigi pääväl Mikitamäel 1996. a. Ku sis 2003. aastagal VII Seto kongress kinnit′ Seto lipus ristilipu, sis tõmmati XI Seto kuningriigi pääväl Värskah 2004. a masti muidogi vahtsõnõ Värska keŕkoh sisse õnnistõt amõtlik lipp.

2012. aastagal oll′ ülembsootśka kandidaadi Leima Aarne ütes valimislubahusõs Seto lipu avvu sisse nõstminõ. Tuuga tull′ tä ka peräst valimist ilosahe toimõ. Pia kõigi seto valdu kuulõ ja vallamaiju iih leühheles Seto lipp ja muuseumi’, söögikotusõ’ ni perremehe’ki omma’ härgütüst saanu’ huunõ külge vähämbit majalippa kruvvi’. Lippa om no’ varahambast pall′o rohkõmp nätä’. Sootśka Leima sõnul om suurõmbas tsihis tuu, õt kõik setokõsõ’ piasi’ eishindäst mõistõtavas uma lipu au seeh hoitmist ja tõõmeeli esi’ tahasi’ sedä paslikul viisil pruuki’.