Kes vanna ja jõvvõtut naard, tuu naard esihinnast inneaigu.

Leelo UNESCOh

2009. aastal kand´ UNESCO inimkonna vaimsõ kultuuriperändi esindüsnimistühe seto leelo, tuu tähendäs õt seto traditsioonilidsõ mitmõhelülidsõ laulukultuuri.Seto leelot peetäs läänemere-soomõ vanõmba regilaulu traditsiooni umaperädsest kohapäälsest variandist, mis om vähämbält tuhat aastat vana.

Hariligult lauldas seto laulu mitmõ helü pääl: ülemist korgõt hellü kutstas killõ, alomist koorihellü torrõ. A lauldas ka ütsindä’, näütüsest hällülaulu, kar´usõlaulu, kooluitku, loitsu.

Seto koorilauluh vaeldusõ’ iistütleja ja koori osa. Iistütleja (sõnolinõ) laul ria, koor tulõ tälle mano ria lõpusilpel ja kõrdas rita. Hüä’ iistlaulja’ sutasõ’ laulu tetä’ valmis ilma ettevalmistusõlda: luvva’ tavaperädse lauluvormi põhjal vahtsit laulõ vai panda’ vanna laulu umalt puult midägi mano. Setodõ arvatõh näütäski tuu, õt laulja om hüä, ku tä mõist luvva’ vahtsit laulutekste ütskõik minkõst ja ütskõik kunas. Sääne mõistminõ om parhilladsõ aoni alal ja näütäs, ku pall´o om seto leelol elojoudu. Laulunaist, kiä mõist höste sõnno säädä’, kutstas lauluimä. Seto vanõmb laul om inämbüseh naisi laul, mis om mi aigu joudnu mitte kiräligult, a laultõh.

Seto laul oll´ seotu usu- ja perre kombidõ ja töiega. Laul olõ-s õnnõ tuu jaost, õt miilt lahuta’ vai aigu viitä’, a tä oll´ inämbüste mändsegi kombõ vai tegevüse osa. Kallendritähtpäivi laulu’ olli’ seotu õigõusupühhiga, inemisõ elo püürdepunktõ märkvä’ kombõ’ (latsõ sünd, saaja’, puhtõ’) seotu laulmisõga.

Kuigi seto kultuurih om toimunu muutuisi ja ka laulu’ omma veidkene tõistmuudu ku vanastõ, laulva’ seto’ ka parhilla’ ummi laulõ ja pidävä’ vanna lauluperimüst tähtsäst. Viimädsel aol om nii Setomaal ku muial tekkünü mano vahtsit naisi- ja miihikoorõ. Leelokoorõ ja lauljit ühendäs 2008. aastal luud Seto Leelotarku Kogo.

Seto leelo tutvustus UNESCO andmõbaasih
Seto leelot tutvustav video 
Seto leelo eestikeeline kodoleht 
Seto leelo vaimsõ kultuuriperändi nimistü kontekstih 
Seto leelost ja kandõtaotlusõst Rahvakultuuri Keskusõ kodolehel