Kauksi Ülle “ObiNizza” (0)

Aastaga peräots tuu kõõ raamadupuuti vahtsit raamatit. Nii ka’ tull 2017. aastaga tõõsõh poolõh vällä Kauksi Ülle ütetõistkümnes luulõkogo. Sinnä’ om kokko kogot tekste aastagist 2012-2017. Raamadu om ilostanu’ Rõhu Andres, keeletoimõndanu’ Palmi Silvi. Raamadu päälkiri, sisu ja kaanõkujondus omma’ umavaihõl ütte jalga astmah ja nii ommõgi’ kaasõ pääl Obinitsa järve kaldõl kavvõndõhe kaev lauluimä kujo. Raamaduhe om kokko kogot 44 luulõtust, mia’ umakõrda omma’ jaotõt viies jaos: Obinitsa viimätseq 100 aastat; Illanõ süküs; Testament; Maailma latsõq; Redisain.

Valit tekste seest lövvämi sotsiaalsõt terävüst ja inimlikku huulvust. Peoga’ om ka’ eiski’ isiklikku ja tuud läbi nii autori hindä ku tõisi inemisi. Tundõh nuid kinkõst om kirotõt, om lugõmisrõõm erilitsõlt suur. Luulõtus “Evelini kleit” võisi’ siihkotusõh vooriga’ ummamuudu märgilisõ tähendüsega’ olla’, tuu ennustas mõnõh mõttõh ette Eestilõ järgmätses presidendis naistõrahva. Ilvese provva om kül’ s´oos aos päämätse jao ummist kleidest maaha müünü’, minkõst tuuh luulõtusõh juttu tetäs, a aolukku om tuu tekst lännü’ mitmõhki’ mõttõh. Ütle’ sis viil, õt sõnal olõ-õi joudu seeh. A ku tausta tiiä-äi, sis võit tekstest hoops tõisildõ arvu saia’. Nii ommõgi’ tii raamaduhe löüdnü’ pääle presidendiprovva Ilvesele ka’ papp Sakarias ja mõnigi’ viil. Samah om miilde tulõtõt ka’ kuuljit – mõnõ’ läävä’, a näist jääs maaha nii pall´o, õt mitu põlvõ viil kõnõlõs näist. Kõgõ pareba’ kutsutas mi siäst ar’ kõõ liisnalt varra.

Teksti’ tulõtasõ’ miilde õgapäävätsit asju ja mõistmist panda’ nuid tähele ja tunda’ õgapäävä elost hüvvämiilt. Aol ja jutal om Kauksi Ülle loominguh kõõ olnu’ uma kotus – mõistminõ kaia’ ette, taadõ ja kõrrast ka’ saisahutta’.

S´oo aastak om Eestile tähtsä – õgal puul täntäs näkko ja kõrva Eesti 100. Üllegi’ om umal moodul võtnu’ sada aastakka kokko Eesti kagunulgah Obinitsah – mia sääl tuu ao joosul om juhtunu’. Üldäs nii õkva ku ka’ andas mõista’, minkõ vastussit tiidäs, a jätetäs pall´o õhku (“Obinitsa aoluu paisjärv”). Kiä’ mõistasi vastada’, omma’ jo ammuki’ ar’ lännü’ tõõsõlõ poolõ jõkõ. Samah, mia om täämbätse päävä küläelo?

Ku tiiä-äi toolõ küüsümüsele vastust, sis vaia kindlahe lukõ’. “Mi külä vanaq ja noorõq” and hüä vastusõ toolõ küüsümüsele. Noorist kooni’ vannu inemisini, õt midä nä tegevä’, kiä’ nä omma’, koh nä omma’. Küläeloh om intriigil kindlahe uma kotus, tuuperäst olõki-i vaia suurt ja uhkõt tiatrimaia, selle õt näütlejä’ omma’ olõmah ja näütemäng k´au õga õdagu ja ilma rahalda’. Sõto maa, kui vainlast olõ-õi, käü naabri kah, võit on päämäne ja sissisõda, kelle kiräq ommaq selgembäq, hüvvi- ja pahepooltõldaq (“Külm pühapäiv”). Mõni kõrd paistus, õt mõistõta-ai olla’, ku kõik om höste, nakas ikäv. Täämbätseh ütiskunnah paistus olõvat projektimajandusõl tähtsä kotus, mia ütelt puult avitas ja tõõsõlt puult võtt, a tuud võtmist mi näe vaest perästpoolõ, ku inäp anda-ai ja mõistminõ eis’ kõrda saia’ om kaonu’. Ülle om luulõtusõh “Vaim” höste võtnu’ täämbätse ütiskunna kokko katõ riaga’: Kui raha Vaimu valvas…

Sotsiaalselt poolõlt kaetas kombit ja nuidõ muutumist. Kasvai lihtsa küüsümüs luulõtusõh “Elotands”: Kiä s´oo ilma aigu om paar? Vanastõ asi oll´ klaar ütles nii mõntki’ pututõh ütiskunna halukotussit. Kiä kinkõga’ või ja kiä või-i ja kiä tuud otsustas? Joulu’ ku osturalli ja facebook ku vahtsõ aastaao märgoandja – ütskõrd om nii, õt kõik postitasõ’ uma mol´oraamadulehe pääle lumõlillist pilte, pia jo kõomahlast pilte jne, kooni’ aastatsõõr sai täüs (“Keväjämärgiq”).
Siihkirotajalõ hindäle vaest läts kõgõ inäp hinge üts palvõ kotus luulõtusõst “Üüside om säälpuul kuma”:
Mu Jummal,
arq ankuq kõrdusetendüst,
ma pallõ,
las ilm viil eläs, hingäs, häitses,
om valgõ.
Nuidõh rituh om kuuh nii ku terve ilma halu ja samah tõist samapall´o lootust, usku parebahe täämbäiste päivä, tulõvikku, hummõnistõ.

S´ooho raamatuhe kogot teksti’ omma’ mitmõkihilisõ’ ja üle lukõh võit löüdä’ pall´o, midä edimätsel kõrral lövvä-äs. Taustatiidmisõ’ võiva’ anda’ ka’ hoops laeba mõõtmõ päältkaieh lihtsalõ tekstilõ. Tunda’ om kirotaja suurt elokogõmust ja hüvvä aoluutundmist, inemisi ja keskkunna tunnõtamist.

Lõivu Merlin