Kiä ja kui ja kellega – seto valla’, ühinege’ ütte! (1)

Kauksi Ülle

Setomaa om parhilla’ sändsehsamah saisuh, ku om olnu eestläse’ mitu kõrda – aolugu and võimalusõ saia’ ummiga ütte ja aia’ asju kuuh uma rahva edesikestmise nimel. Mändsehki mõttõh sarnanõs asi ka 60ndidõ aastidõga, ku väiksit kolhoosõ naati kokko liitma suuris sovhoosõs. Tõsi, kolhoosi’ tetti suurõ surma ja kulaguga, valla’ omma’ inämbüste eis’ tekkünü aoluu käugih. Õks loet inemistõ mälestüstest, õt ku halusa’ olli’ kõik ühinemise’. Mis sis inemisõ’ arvasõ’ taast kõgõst ja midä kõnõlõsõ’ sannah, veispuugih ja poodi man vai bussi pääl?

Mõni perimüskultuuri kandja om ütelnü, õt midä sääl võimõlda’, vana’ umaaigsõ’ kihlkunna’ tagasi ja aoluulinõ Võromaa kokko. Tuu tähendäs, õt ka Setomaa nulga’ kokko ütidses Setomaas, vähämbält nuu’, midä ilma sõalda kokko panda’ saa!

Aga tuu, mia om lihtsa kaardi pääl pleiätsiga kokko vitä’, olõ-i niisama lihtsa. Ku vinne valmist tunt luik, haug ja vähk vai seto vastõh sis varõs, hõrn ja orrav nakasõ’ kohegi kuurmat Setomaa tippu vidämä, või kuurma hoopis ümbre minnä’!

Setomaa õi olõki tegeligult innembält peris umaette hindätiidlik ja hindä rahva huvidõ iist saisva tervik saanu olla’.
Panti jo ida-lääne sõtoga 13. saandil piir ka võrokõstõ ja setodõ tuukõrd ütitside edevanõmbidõ vaihõlõ. No’ hinnäst setodõs nimetävä rahva edevanõmba’ elli’ ida ja lääne vaihõl ja hoiji’ ummi kombit ni õs segunõ’ nal´alt naabridõga. Eesti Vabariik nõstsõ seto’ keskaost õkva 20ndidõ aastidõ sisse, tüüstüsrevolutsiooni ja maailma vahtsõs mineki sisse. Saadõti kõik eestikeelitsehe kuuli ja laulukuuri ni taheti ruttu eestistädä’ kõik rahvas. Seto’ tulli’ toimõ tollõ suurõ muudatusõga, õt elo and inemistõlõ võimaluisi saia’ maad, haridust ja võimalust tetä’ ka ettevõtõht, vai minnä’ ka muialõ elämä vai tetä’ pulma’ mõnõ tõõsõ rahva liikmõga. Setodõst sai’ ruttu hüä’ eestläse’. Ütsigu’ hõimuliikumisõ tegeläse’ nigu’ Samuel Sommer, Villem Ernits ja Paulopriit Voolaine tei’ küll seto kongressi, laulupito vai seto lugõmikku, a seto kultuur jäi ello inämb õks perreringih ja küläh. Tuu oll´ võimalik tuuperäst, õt kultuuri alospõhi oll´ väiga kõva.

Nõukogodõ aig tull´ nuilõ, kiä’ olli’ tüü ja mõistusõga järe pääle saanu, rüüvelligult ja võtt´ kõigilt tüüga saadu vara ni küüdit´ inemisõ’ Tsiberihe. Moodustõdi’ kolhoosi’, nuist tulli’ sovhoosi’. Õkva 46. aastal võtsõ Nõukogodõ Liit mändsegi määrusõga Pihkva rajooni ala ka parhilladsõ tõõsõlõ poolõ kontrolljuunt jäävä ala. Aoluulidsõst Võromaast tetti Võro ja Põlva rajoon ja nuu’ omma’ maakundõ nime all s´ooniaoni alalõ. Nii om ka seto’ katõh maakunnah, mitmõh rajoonih ja viil üle Eesti ja kõgõ ilma lajah. Keset setodõ maad lätt Euroopa piir.
Mis sis omma’ tennü seto vedosnigu’ 1988. aastast, õt Setomaa saas valgõt päivä nätä’?
Seto Selts, Seto kongressi’, leelokuurõ tegevüs, kuuhtüü tõõsõlõ poolõ jäävide setodõga’, organisatsioonõ asutaminõ ja tüü, seto kultuuri arõndaminõ, seto kultuuri maailmatasõmõl tiadvustaminõ – UNESCO nimekirja saaminõ.

Vahtsõnõ hingämine ja suur mastaap om tulnu Setomaa Valdu Liidu asutamisõ perrä. Om aet kõvva ütistüüd, kõigi umavaltsuisi vedosnigu’ tegevä’ kõvva ütistüüd, tegutsõdas turismi, käsitüü, energia, tiadusõ, kunstõ, haridusõ, ettevõtlusõ vallah. Suurõnõnu om seto inemistõ huug, om asutõt hulk organisatsioonõ, kiä’ tegutsõsõ’ seto kultuuri võtmõh. Eesti riigi tugi om olnu suur. Just tollõperäst, õt Seto Kongress om tunnistanu seto’ rahvas, om olnu võimalus saia’ kõik aig koorõkirnu lähkohe.

Seto kultuuri tugõvusõ ja elojovvu näütäjä oll´ ka 2015. aastal osas saanu suur välläkutsõh – Soomõ-Ugri Kultuuripääliinas olõminõ. Om viil joudu, õt tugõda’ rassõmbah olukõrrah olõvit hõimurahvit, a tetä’ ka pidevät tüüd, õt hoita’ sidemit ummiga Petseri poolõ pääl ja suurtõh Eesti liinuh!

Kõik tuu suur paarikümne iistvidäjä ja tuhandidõ seto kultuuri edendämise hüäs tegutsõvidõ setodõ süämest tett tüü või minnä’ vett vidämä, ku nüüd seto valla’ õi moodusta’ ütist umavaltsust. Mille õi moodusta’? Tegeligult õi tulõki kostkilt vällä, õt mille sis Meremäe valla volikogo 6 liigõht tei’ ettepanõki alosta’ liitumiskõnõluisi kõigi Võromaa valduga, a mitte seenitside kuuhtüüpartneridõga Verska ja Mikitämäega. Üte helü jovvul tougati tagasi nii ettepanõk uuta’ ja uuri’ viil rahva arvamust ku ka ettepanõk lisada’ kõigi Võromaa valdu kõrvalõ ka Mikitämäe ja Verska valla’, kellega seeni’ ütistüüd edukalt tettü.

Saali oll´ tuud kuuholõkit kaema tulnu suur hulk Meremäe valla kodanikkõ, umakultuuri vallah tegutsõvit inemisi. Nä lätsi’ arusaamatust tundõh saalist vällä. Mitte üttegi selgitüst küsümüste pääle volikogo esimiis Arno Varõs õs anna’, süüdist´ õnnõ korduvalt, õt kuis ti arvu saa-i.
Meremäe vallavolikogo Koduvald grupeeringu tegevüs seto kultuuri maahasalgamisõl ja välistämisel alas´ jo sügüse, ku nä tei’ maatasa Meremäe vahtsõh arõngukavah olõva seto kultuuri osa. Arõngukava koostamisõl osali hulk inemisi ja inämbüs Meremäe valla MTÜde ja ettevõtjidõ esindäjit. Hulk tundõ ja arotelusit toimu inne, ku tugõvusõna tuudi vällä seto kultuur ja ütistüü tõisi seto valduga. Pääle vallavolikogo jovvuhääletüst löüd Meremäe valla arõngukavast lausõ, õt Meremäe valla ohuteguridõ hulgah om tõisi seto valdu tugõvnõminõ.
Kuis kommenteeritäs mol´oraamatuh. Teemi’ mõnõ’ vällävõttõ’.

Lehar Lehes: Mul teküs küsümüs, õt kas Võroga liitumisõ puult hääletänü volikogo liikmõ’ eeldasõ’, õt luudavah vallah omma’ nä ka viil otsustajidõ hulgah? Vai ku kuuldavas jääs vaesõ Meremäe helü rikkambidõ umavaltsustõ hulgah? Kaiõh ku korgõ om parhilla’ kõõ seto kultuuriga seonduva mainõ Eestih (suurõstõ teno kultuuripääliina projektilõ), sis tundus, õt luudav Setomaa vald avitasi’ mis iganõs erisüsi, projekte ja rahha hindäle vällä kaubõlda’. Ull´us olõs tuu maaha visada’.

Lisas võisi’ hindält ka küüssü’, mille näütüses Saarõmaal luud suurõ Lääne-Saarõ vallaga õi olõ’ ligembäl olõva’ valla’ seeni’ ühinenü vai Lääne-Nigula vallaga Läänemaal (midä haldusreformih sakõstõ iihkujos tuvvas) olõ-i ühinenü tunduvalt vähämbä’ Nõva ja Noarootsi? Suurõmb vald õi tähendä’ ilmtingimäldä võitu. Ku panda’ 10 sekretäri ütte ruumi kokko, õi naka’ nä tuuperäst viil 10 kõrda kipõmbahe trükmä.

Ivo Valge: Tullõh nüüd tagasi taa pädevidõ spetsialiste teema mano, sis Meremäe vallavanõmb om, ütlesi õt väegagi pädev spetsialist valla juhtmisõ alal. Küländki põhjõndõt omma’ olnu timä argumendi’, mis tä om s´ooniaoni vällä toonu. A kas mi volikogo liikmõ’ kullõsõ’ pädevä inemisõ juttu – kah´ost mitte. Mis kasu om sis naist targõmbist inemistõst, ku näide juttu taheta-i kuulda’ võtta’.

Gerli Vosmi: Kas ti eis’ ka saat arvu, midä ti kõnõlõt? Kas Meremäe vallah saa kõik as´a’ aet nii, õt sa Võroh õi käu’? Näüdäke’ mullõ inemist, kiä õi käu’ Võroh asju ajamah? Vallakeskus om tuu jaost, õt kõik as´a’ saasi’ aet? Ja kas Võro asõmõl lääsi’ sisseostõ tegemä Verskahe? Mikitämäele? Dumat nada! Pilt kustutada

Vaidu Vidil: Austõt Gerli Vosmi. Küllap om vaia mändselgi põhjusõl kävvu’ nii Võroh, Tartoh ku Verskah. Obinitsah ka, ku Teil mäntselgi määräl kultuurihuvvi om. S´oo õi tähendä’, õt pias olõma veeremaa suurõlõ Võro vallalõ. Meremäe om parhillaki Võromaa osa, a eriti as´alikku suhtumist Võro puult õi olõ’ nätä’, pigemb om Põlva puult tuu olõmah.

Annela Laaneots: Setodõ maahatampmisõga tegeli okupatsioonivaltsus, mis om mõonu mõnõdõlõ põlvkundõlõ, kiä’ olli’ sis latsõ’ – välläkujonõmisiäh. Ja tuud latsõpõlvõtraumat kandva’ hindih vaest s´ooniaoni. A aig om saia’ tuust üle, kuna nüüd oldas täüskasunu ja ka maailm mi ümbre om muutunu. Mõnõ kotusõ päält tundus, õt mi erilisust ja väärtüst nätäs välähpuul Setomaad inämb, ku tuud Setomaal hinnada’ mõistõtas.

Hõrna Aare: Õgasugumatsi liitumisi puhul (meelüs tuu mullõ vai kinkõlõgi tõõsõlõ) om vaia tiidä’ ja nätä’ noid läbikõnõlõmisõ punktõ, koh om selgelt sõnastõt Meremäe valla inemistõ, piirkundõ, MTÜ-de, ettevõtjidõ, pensionäre, nuuri, haridusõ, kultuuri huvi’. Parhilla’ säädüst viil arotadas valtsusõh, sis lätt riigikokko – tuu om aig, ku viil parhillatsõh Meremäe vallah nii terve volikogo, vallavaltsusõ ja nii terve rahva ku kõigi huvigruppõga tuu läbi arota’. Niisamata KÕIK variandi liitumisõst – mis om üte vai tõõsõ variandi kasu vai kahjo. Kõik panda’ ka numbritõhe – nii s´oonimaani tulõmusõ’ ku tulõvigu prognoos. Kuna 6 volikogo liigõht kimmähe võti’ hindäle vastutusõ ni keeldusi’ tõisi kaasamast, sis mu arvatõh piat nimä’ edimätsena uma’ punkti’ ja arvõstusõ’ rahva ette tuuma.

Laaneotsa Annela: Tämbädseh ilmah omma’ eduka’ õnnõ nuu’, kiä’ omma’ tõistmuudu. Mõnõ’ Kesk-Eesti valla’ tükvä’ vai nahast vällä, õt löüdä’ midägigi, mis olõs näil ainulaadnõ võrrõldõh naabridõga, õt ehitädä’ üles uma lugu. Nä omma’ väega-väega hädäh, selle õt nä omma’ tävveste arvaeldamisõni üttemuudu tõisiga.
Mille om vaia luku, eristümist? Selle õt tämbädseh infouputusõ maailmah jäävä’ ello õnnõ nuu’, kiä’ omma’ tõistmuudu. Ülejäänü om hall keskperäne mass. Nä õi saa’ tähelepanu. Ja tuuga seosõh ka tukõ ummilõ mõttilõ, ideedele, projektele, investeeringutaotlustõlõ. Eiski ku nuu’ omma’ keskmitsõlt hüä’. Selle õt näide idee’ ja mõttõ’ kaosõ’ jubõdahe keskperätsehe infouputustõ.

Selle otsva’ kõik umma luku. Õt jäiä’ ello. Eristüdä’-saia’ tähelepanu-saia’ investeeringit (kas siis riigi tasandil vai eräärih).

Setomaal om uma lugu tugõvalt olõmah. Sedä tulõ õnnõ hoita’ ja kasuta’. Õga ettevõtlusõga veid´ogi kokko puttunu ineminõ saa tuust arvu.

Järgmäne teema om unikaalnõ seto kultuur. Leelo kuulus UNESCO nimekirja. Seto leelo tahtlik säädmine häömiste, mis paistus vällä Meremäe valla otsusõst, om sama barbaarnõ ku maailmaperändi hulka kuuluvidõ mälestiste häötämine, mis toimus parhilla’ maiõh, kost liigus Euroopahe pagulaisi. Kultuuri häötäjä’ omma’ barbari’. Selle õt seto kultuur õi säili’ ja õi häitse’ eishindäst, seto kultuuri säilimiste om seto valla’ viimädse 10-20 aasta joosul sihiperätselt panustanu.

Selle omgi vaia ühtset Seto valda, õt hoita’ kultuuri, mille peräst edenes ka kõik muu kohalik elo-olu.

Pilt kustutada
Hannes Veenpere: Mitte ütski tippjuht õi tii’ otsust, ilma õt täl olõs tuu jaost kaalukit argumente. Volikogo esimiis om valla tippjuht ja tä piat vastutama tuu iist, õt otsus olõs valla rahva jaost kõgõ paremb. S´oo otsus piat olõma kaalutlõt ja argumenteerit. S´ooniaoni õi olõ’ kuulda’ mitte üttegi argumenti, mis ütlesi’, õt mis lätt üte Meremäe valla elänigu jaost parembast, ku liituda’ Võro liina ja kõigi valduga. Jutt pädevämbist aamõtnigõst õi olõ’ pädev. Tegelikkus om s´oo, õt Meremäe valla eelarvõga saa Võro liinah paar nädälät tänavavalgustust palotada’ ja siih elävä inemisõ huvi’ jäävä’ taadõplaanilõ. Mitte kiäki õi murõhta’ inämb isikligult, õt Teterüva külä tii saas veidkenegi parembahe olukõrda vai Obinitsah toetada’ korteriühistüte luumist. Ütel maaumavaltsusõl õi olõ’ ummist huvidõst lähtüvält mõistlik liituda’ liinaga, kuna huvi’ ja probleemi’ omma’ tävveste erinevä’. S´oo otsus õi olõ’ Meremäe valla elänigule kasulik. A samah mu arvamus või olla’ essünü täpselt sammamuudu nigu ka mõnõ volikogo liikmõ arvamus. Selle omgi vaia tetä’ tüüd tuu nimel, õt tetä’ kõgõ õigõmb otsus. Kaalu’, argumenteeri’, küüssü’ nõvvu ja eelistüsi. Sääne tüü om tegemäldä, mis om kõgõ kurvõmb.

Siih om nüüd väiko osa arvamuisi ja ettepanõkit kuuholõkis, märgotamistõs, rahvahääletüses, volikogo umbusaldamisõs, ku nä jovvumeetodit vaelda-i arotamisõ vasta.

Tõõmeli: Meremäe vallah om sündünü Seto kuningriik, siist juhiti seto leelo UNESCOhe saamist. Obinitsa, Meremäe vald ja Setomaa omma’ Soomõ-Ugri Kultuuripääliina aastaga vaotanu süvä jäle hõimuliikumistõ, meediahe. Mindäs edesi suurtõ tegodõga valit kursil...ku lastas. Ku õi võetagi Meremäe valla arõngukavast vällä tuud, õt Meremäe vallalõ om oht tõisi seto valdu tugõvnõminõ... Kuis lõpõtada’ hindäkolonisatsioon? Vai mis taa sis om, mis Meremäe vallavolikogo seto kultuuri välistäjide grupeeringuh toimus?

Ütelge’ sõna sekkä, kiä mõist ja julgõs ja taht. Inemisõ’, kiä’ ti valisit Arno Varõsõ, Rein Nikitini, Mati Kõiviku, Arvo Kaupo, Mihhail Lingi ja Helgi Metsiku puult, ku ti näet, õt näide otsusõ’ veevä’ meid terve vallaga rappa, sis kõnõlgõ’ näidega tuust. Mi tetä’ om parhilla’ ummi vallaelänigõ, uma rahva olõminõ vai mitteolõminõ.