Paremb hummogu varra ku õdagu hilda.

Luhamaa nulk ja haldusrehvorm 100 aastaga iist (0)

Luhamaa nulk ja haldusrehvorm 100 aastaga iist 

 Leima Matis


Parhillatsõl suuri haldusmuudatuisi aol kõnõldas jal’ Setomaal eräldesaisvast Luhamaa nulgast. Rassõ om üldä’, õt kas haldusligul kuuluvusõl pias määräväs saama etnilinõ, aoluulinõ, kultuurilinõ, poliitilinõ, sotsiaalnõ vai määnegi’ viil tõõnõ asi. Õnnõs ma saa teno valmis saanu’ bakalaureusõtüüle kõigi huvilisiga’ jaka’ tiidmisi tuust, kuismuudu 1920. aastagal s´oosama küüsümüse iih olnu’ võimukandja’ tei’. Tüüh kae pääle Luhamaa nulga ka’ Miss´o ja Pangjavitsa valdu, kohe om Luhamaa nulk mäntselgi’ aol kuulunu’ ja tuust omma’ dokumendi’ Eesti Riigiarhiivih ja Eesti Aoluuarhiivih.
Rahvusõ’ Pangjavitsa vallah
Aoluulinõ Liivimaa ja Pihkvamaa piir Eesti kagunulgah, mia 1917. aastaga autonoomiasäädüsega’ kinnitedi, olõ-õi sukugi’ rahvuspiir. Piirist ida poolõ jäi eesti(seto)-vinne segäasustusõga’ ala. A selgep rahvusõ jagonõminõ om kotusõh, koh Riia-Pihkva kivitii joud Võromaalt Petseremaalõ (Liivimaalt Pihkvamaalõ). Peräst Petseremaa ühinemist Eesti Vabariigiga’ 1920. aastaga Tarto rahulepingu põh´al olõs tiik´auja joudnu’ Miss´o vallast Pangjavitsa valda ja või üldä’, õt selgelt eestläisiga’ asustõt piirkunnast vindläisi asualalõ.
1922. aastaga rahvaloendusõ andmil oll Miss´o vald 2010 elänikuga’ etnilitsõlt eestläisiga’ asustõt. A Pangjavitsa vald (ilma Laura piirkunnalda’ 4792 elänikku) olõ-õs tuud sukugi’ kooni’ 1922. aastagani’. Vallah oll suur vindläisi ülekaal, lõunõjaoh Laura piirkunnah päämätselt lätläse’ ja lääneh Luhamaa nulgah setokõsõ’.
Luhamaa nulka määrätletigi’ „Panikowitsa walla seto küladena“, mäntsit oll kokko 17, mano viil eesti asunikõ talo’ 846 elänikuga’. Geograahvilitsõlt olli’ nuu’ seto külä’ ülejäänü’ Setomaast kõõ erälde saisnu’. Oll mõtõh moodusta’ etnilitsõ’ haldusüksusõ’ ja tuu jaost kõgõ otstarbõkam oll panda’ kokko Luhamaa setodõ asuala lääneh Miss´o vallaga’ ja tuuga’ sis hoobis tõõsõ maakunnaga’. 1921. aastagal olnu’ arotamisõl arvati, õt Miss´o vallamaja om lähebäl ku Petseremaa eesti valla’ ja sinnä’ om Luhamaalt kergep päsedä’ müüdä suurt Riia-Pihkva kivitiid.i 1922. aastagal tettigi’ mõtõh teos ja Pangjavitsa vallast võõdõti Laura piirkund ja Luhamaa nulk. Edimätsest moodustõdi umaette vald, tõõnõ liideti lääneh Miss´o vallaga’ hoobis vahtsõ maakunna kuuhsaisuh. Nii sai Luhamaast ainumas Setomaa jago, mia olõ-õs Petsere maakunnah. Kaemalda’ administratiivpiire muutmisõlõ jäi Luhamaa kuuh tõisi seto aladõga’ Petsere rahukohtunikõ tüüpiirkunda.ii
Lätläse’ ja vindläse’ Pangjavitsa vallah
Laura piirkunnas loeti Pangjavitsa valla lõunõjako 70 külä 5283 eläniguga’, sh 305 eestläst, 3295 vindläst, 1676 lätläst ja 7 säkslast. Arvõstatav majandusligult ja kultuurilisõlt eesrindlik lätläisi vähemus (31,7%) olõ-õs ütidselt rahu uma administratiivsõ kuuluvusõga’. Tuust and tunnistust Läti aoleheh Brihwa Zeme 1921. aastaga maih avaldõt kaibõkiri „Laura-Lavrõ koloniist“, minkõ elänigu’ ütli’ hinnäst olõvat jo 10 kuud Eesti okupatsioonivõimudõ all ja pöördusi’ Läti valitsõvidõ ringkundõ poolõ palvõga’ panda’ hinnäst Läti Vabariigi külge.iii Petsere maaüleb Reinthali Johannese majandusligult pragmaatilinõ saisukohtus tuuh küüsümüseh selgus timä Siseministeeriumilõ saadõt salahutsõh kiräh: „Laura asundusõ andminõ Latvijale mi riigi huvidõh sukugi’ soovitav olõ-õi. Laura ümbrusõh omma’ väiga’ hüä’ põllumaa’, alevikuh elläv kaubandus, ümbrusõh pall´o hüvvä mõtsa. Laura asundusõ Latvijalõ andmisõ puhul kaotasi’ Petsere maakund piaaigu kõik uma’ mõtsa’ ja kõgõ pareba’ massulätte’.“ Majandusligult oll Laura piirkunnast umaette valla moodustaminõ õkapiteh põhjõndõt, kuna maa, rahvahulga ja põllumajandusligu inventari osah oll tuu jago ülejäänü’ Pangjavitsa vallaga’ tävveste võrdväärne.iv
Pangjavitsa valla tuumigu moodusti’ vindläisi ülekaaluga’ nn Rootova piirkund 110 külä 5748 eläniguga’, sh 815 eestläist, 4046 vindläist, 878 lätläist ja 15 säkslaist. Tähtsä keskus oll 1877. aastagal ehitet Pangjavitsa pühä Nikolai kerik (ehitet kuvvõ aastaga iist ar’ palanu’ kerigu asõmõlõ), Laura piirkunnal oll uma lutõrlik kerik ja kuul.
Sotsiaalsõ’ pinge’ Pangjavitsa kogodusõh
Pangjavitsa kogodus oll eesti/seto-vinne kogodus.v Eestläisi (setokõisi) ja vindläisi oll kogodusõh ütepall´o. 1921. aastagal säeti kualõgi’ rahvusõlõ sisse umah keeleh uma keriguteenstüse kõrd. Eestläisi teenstüsel käve appi vabatahtlik kerigukuur Luhamaalt, vinne kuur nõud abi iist kerigult 40000 marka aastagamassu. Kerik jovva-as säntsidõlõ nõudmisilõ vasta tulla’, tuuperäst nakas vinne kuur streikmä ja süüdist kerikut Luhamaa koori eelistämisõh. Kerigu priistri Aleksander Swerew kirot murrõga’ Õigõusu Kerigu Sinodilõ, pallõldõh vahtsõs köstris mõlõbat kiilt ja koorilaulu tundavat inemist, kiä lahkheli’ kogokundõh ar’ kaotasi’.vi 1934. aastagal kogoduisi reformiga’ moodustõdi kats erälde kogodust: eestikeeline Nikolai ja vinnekeeline Kolmainu Jumala kogodus, a pingit eri rahvuisi vaihõl tuu leevendä-äs.vii
Rahvuisi segähäminõ
1934. aastaga märdsi Pääväleheh ilmunu’ artiklih kirotas E. Markus setosidõ ja vindläisi segünemisest Petseremaal. Tä käve 1933. aastaga suvõl müüdä Eesti-Vinne piirialla ja puttu sääl kokko seto külli vinnestümisõga’ Irboska lähkoh (Kuusinitsa, Saptja jt) ja teno lähkoh olõvilõ seto küllile setostunu’ vinne külliga (Uusvada).viii Luhamaa tõisist setodõ asuladõst eräldümisõ põhjusõs oll vahepäälsidõ seto külli vinnestüminõ varahapatsõl aol.
Rahvusligu ühtsüse põhimõtõh valdu liitmisõl-lahutamisõl oll pääle sotsiaalsidõ pingidõ maandamist tähtsä ka’ as´aajamisõ parebas sujumisõs. Täämbätsel pääväl omma’ kõik innidse’ Pangjavitsa valla ala’ pääle Luhamaa nulga Vinnemaa all.
Neläst Setomaa vallast saa ütstõist
Kooni’ 1922. aastagani’ oll Petseremaal nelli valda: Lobotka, Petsere, Pangjavitsa ja Irboska.ix 2. märdsil 1921 algat Petsere maaüleb liisnalt suuri ja as´aajamist rassõbast tegevidõ vallapiire peräst vahtsidõ valdu moodustamisõ arotamisõ, a vahtsõ’ valla’ pidi’ moodustuma rahvuspõhitsõlt, jäämä suurusõhe 4000-5000 elänikku ja saama keskusõs mõnõ eläväbä kotusõ, näütüses kerigukülä.x
1922. aastagal joustunu’ siseministri määrüse perrä moodustõdi Petseremaa neläst vallast 11 valdaxi, näist 3 puhast seto valda (Miktämäe, Järvesuu, Obinitsa) ja 2 seto inäbüsega’ valda (Vil´o, Satserinna) ja 3 puhast vinne valda (Irboska, Kulje, Senno) ja 3 vinne inäbüsega’ valda (Petsere, Laura, Rootova).xii

Üleriigilinõ vallarehvorm 1939
1934. aastaga rahvaloendusõ andmidõ perrä nakas kuio võtma vahtsõnõ üleriigilinõ umavaltsuisi optimeeriv haldusrehvorm, mia teostu 1939. aastagal. 369st vallast sai 248 valda. Petseremaa valdu arv jäi samas, a hüä sirgõ’ vallapiiri’ täpsustusi’; pall´o’ nime’ eestistõdi: Miktämäest sai Mäe, Kuljest Kalda, Satserinnast Saatse, Obinitsast Meremäe, Irboskast Linnuse. Pangjavitsast/Panikovitsast (Rootovost) sai Roodva vald ja Laura muudõti Lõunõ vallas.xiii Lõunõ vallalõ liidõti ka nelli Roodva valla edelanulga küllä.
Üts jago Miss´o valla läänealadõst läts Ruusmäele ja maievaeldus tetti ka’ Vastseliina vallaga’.xv Viimädse’ muutmisõ’ olli’ 1940. aastagal, ku Miss´o vallast liideti 17 tallo ja Ruusmäelt 2 tallo Vastseliina vallaga’ nii, õt otstarbõlda’ kolmõ valla vaihõl jagonõnu’ Tsiistre algkooli kooliringkund no’ üte valla ala läts.xvi
Maarehvorm Miss´o ja Pangjavitsa valduh
1919. aastaga maarehvorm oll üts ulatuslikubaid ütiskundlik-majanduslikkõ ümbrekõrraldusi noorõh Eesti Vabariigih, pututõdõh pia puult Eesti rahvast. Rehvormist sai’ osa ka’ riigist aoluulitsõlt erälde saisnu’, a no’ tuu külge liidet Narva-tagotsõ’ ja Petseremaa ala’, tõisi hulgah mu vanaesä kodokülä Lõunõ-Setomaal Luhamaal. Maasäädüs näkk ette üle 50-hektarilitsi maaumandidõ (päämätselt mõisu) riigile võõrandamist ja talodõna välläjagamist.
Inne mõisu ja maie riigile võõrandamist oll Miss´o vallah üts mõis, Reinhold Lipharti Illingeni vai Miss´o mõis. Tuu tekkü Vastseliina mõisast eräldämisel 19. saandi keskpaigah.xvii Tuu riigistõdi 13. mail 1920. aastagal.xviii Mõisalõ kuulu kokko 1684 hektarri maad. Mõisa käsitledi ütehkuuh „Vastseliina jt“ mõisuga’ ja tuu iist masti Liphartilõ 167734 kr. Riigistõt maa jaeti Miss´o vallah vällä kokko 37 vahtsõs maakotusõs.xix Välläjagaminõ naas jo 1921. aastagal, a mõisatüülisilõ maa jagamisõst om andmit ka’ aastagast 1925.xx
Vallaga 1922. aastagal liidet Luhamaa nulgah oll Vinnemaaga’ üttemuudu hingemaie süsteem, tuuperäst oll s´oo maakõrraldusõ mõttõh kõõh Miss´o vallah erändlik piirkund. Hingemaa’ olli’ pikä’ maasiilo’ külä talla vaihõl, midä kõik aig jaeti ümbre. Sagõhõhe toimunu umaniguvaeldusõ peräst hingemaa siila harimisõga’ muidõ umanigu’ väiga’ pinguta-as, nii ku krundimaa umanigu’ ummi maiega’ tei’, selle õt olõ-õs tiidä’, kinkõlõ järgmätsenä maa saa. Luhamaa hingemaa’ tull krunti aia’, mia’ ka’ päämätselt läts kõrda. Kaemalda’ Võro maakunda kuulumisõlõ jäi innidse Petseremaa jaona Luhamaa ütsigu maatükü suurusõ ülempiiris 75, olõ-õs 50 hektarit, nii ku muial Eestih.
Mõisu oll ka’ Setomaal, koh Petsere kloostri majandusligult dominiire: Lüütja (Ljutovo), Rainova, Sadora, Kolosovka, Kudep, Laura, Ljubjatovo, Kirovo, Kalugino, Lasarevo, Dmitrovski (Mitroski) Ulitino, Valdino, Halahaluaxxi, Troitsa, Raatshova, Kuutsina, Saalesja (Saloshje), Koolina.xxii Kõgõ kavvaba tüütänü Pangjavitsa mõis – 1944. aastagal palli häärber sõa aol maaha, peräst tetti sinnä’ viinavabrik. Riigi vahtsidõ territooriumidõ agraaralatsõ säädüsandlusõ avaldaminõ võtt aigu, jäi ildast ja tuuperäst maarehvorm tetti Petseremaal päämätselt „umaalgatusligult“. Võõrandamispiirist suurõba’ maatükü’ vormistõdi õgalõ perre liikmõlõ väikobidõ pallona ja riigil olõ-õs peräh õiguslikku alust maad ümbre jaka’. Nii oll suurõ maarehvormi mõo tugõvahe ülerahvastõt Petseremaal pall´o nõrgõp ku muial Eestih.
Luhamaast
Luhamaa nulk om täämbätse pääväni umaperäne saarõkõnõ etnilitsõlt ühtsete Miss´o ja Pangjavitsa valdu vaihõl. Päämätselt setodõga’ asustõt piirkund om usulitsõlt ütine Pangjavitsaga’ (õigõusk), a keele poolõ päält jal’ Miss´oga’. Nii ku kõõl Setomaal, nii oll ka’ Luhamaa integreeriminõ Eestiga’ olulitsõlt reaalsõp ku idanaabriga’, selle õt konhvessionaalsidõ erisusi ületäminõ oll madala haridustasõmõga’ piirkunnah keelelitsi erisüsi ületämisõst pall´o lihtsap. Säntsele arõngusuunalõ lei eelduse’ Luhamaa üleviiminõ Pangjavitsa valla kuuhsaisust Miss´o valda.
Kultuurilinõ ümbreorienteeruminõ
1923. aastagal tiat haridusministeerium Võromaa koolivaltsusõlõ kriitilitsõst hinnangust Petseremaa ja Läti piire lähkoh elävidõ inemisi madala kiräoskusõ kotsilõ ja nõud pühäpääväkuulõ asutamist.xxiii Väiga’ halv oll tuu innidse Pangjavitsa valla jaoh Luhamaal, koh suurõp jago üle 25 aastaga setokõisist mõista-as kirja. Miss´o vallah avati ministeeriumi kulul kats pühäpääväkuuli, mõlõba’ Luhamaa nulgah Napiki (Napi) ja Mokriki (Mokra) algkooli man. Ku Luhamaa jäänü’ Pangjavitsa kuuhsaisu, sis olnu-us säntsit võrdluisi haridustasõmõ kottalõ tettki’. Luhamaa administratiivnõ liigutaminõ mõiu piirkunna arõngulõ höste.
Hindätiidvüse kasv
Kol’ aastakka peräst Miss´o valla külge liitmist, 1925. aastaga 24. maih peeti Luhamaal Napi algkoolih rahvakuuholõk, koh otsustõdi lõpligult vahtsõ kalendri pääle üle minnä’. Viil nõuti kõigih seto kogoduisih eestikeelitse teenistüse sissesäädmist ja jaanipääväl vahtsõ kalendri pääle minekit. Otsussidõ tähistämisõs minti lippaga’ rongk´augih laultõh tulõvatsõ Luhamaa kooli krundi pääle ja istutõdi sinnä’ vahtrit.xxiv Muial Eestih jo 1918. aastagal kasutusõlõ võõdõt kalendrisüsteemilõ poolõhoiu märkimisõs kogonõtigi’ kaemalda’ vihmatsõlõ ilmalõ Napi küllä mäe pääle vahtsõ kalendri perrä jaanituld tegemä, ja sääl palotõdi demonstratiivsõlt vana kalendri ar’. 7. novembri Pääväleht lugõ tuuga’ Luhamaa nulka perräjäänü’ Setomaaga’ kõrvotõdõh edesijoudnus ja iihkujos tõisilõ. Tuu hinnang olõki-is nii subjõktiivnõ, selle õt pääle vahtsõ kalendri kehtestämisõ oll tuunulga rahval käsil ka’ haridusseldsi, ütidse piimätalitusõ ja tarbijidõ ühistü luuminõ. Ühispank oll tervel Miss´o vallal ütine. Kõgõ kavvõbahe oll jout haridusseldsiga’, minkõ põhikiri oll jo registreerit ja pidolik avaminõ oll tuusama aastaga 1. novembril.
Kümne tegevusaastaga joosul jouti asuta’ puhkpillikuurxxv, valmsta’ seldsile moodulitsõ’ lavadekoratsiooni’, tetä’ vallalõ avalik raamadukogoxxvi, näütering naas tüühü ja maanuuri tsõõr. Viil olli’ Luhamaal nuurkotka’ ja kodotütre’.xxvii Luhamaa nulgah eleti rahumeelelitsõlt: jo mitmit aastakki olõ-õs sääl üttegi’ kakõlust. Umaperäne rekord lüüdi 1930. aastagal, oll olnu’ 16-17 aastaganõ vaih.xxviii
Vahtsõnõ koolimaja ja uma kerik
1926. aastaga 17. oktoobril avati muido koolimaiu poolõst vaesõl Setomaal vahtsõnõ kuul – Luhamaa algkuul. Betoonist reppega’ puidsõ koolimaja ehitäminõ mass üle 2 miljoni marga. Avamispido jaost kinnitedi vahtsõlõ majalõ ütest kõrrast vana Napi algkooli silt ja vaimuligu taltusõ õigõusu kombõ perrä pidi Pangjavitsa pappxxix, selle õt tuu viil innidsest aost oll õigõuskligõ luhamaalaisi jaost keriklik keskus.
1928. aastaga keväjäs oll Luhamaa nulk jo Pangjavitsast nii kavva eräle olnu’, a Miss´o valla õigõusklik kogokund oll nii eissaisva, õt asutõdi erälde kogodus. Augustist naati otsma maad uma kerigu ja matusõaia jaost ja 0,67 ha suurunõ krunt löütigi’ Hindsa küläst.xxx Kerik pühitsedi 26. juunil 1932. Kerik oll kül’ jo minevä aastaga sügüse kogodusõ uma jovvuga’ valmis saanu’ ja tuust aost pääle oll ka’ keriguaigu peet. Pühitsemispidostusõ’ naasi’ pääle jo puulpüha (25. juuni) ja kohalõ olli’ tulnu’ lähebidõ kogoduisi papi’ ja metropoliit Aleksander. Postimehe andmil oll pühitsemisõl väiga’ hulga inemisi, vaest 5000-6000.xxxi
A ummõhtõ olõ-õs rahva meeleolu ja nägemüs ütiskunna arõngust tävveste ütesagamanõ. 1931. aastagal sai Luhamaa koolijuhatajas koondislanõ, kiä kohalikõ setokõisi iistvidämisõl toimiva haridusseldsiga’ sukugi’ kuuhtüüd tetä’ taha-as. Koondislaisi suhtuminõ setokõisi oll üleolev ja näide tett takistuisi tõtna jäi s´ooniaoni elläv seldsielo soiku.
Kokkovõtõh
Kuki’ eissaisva Eesti riigi tekkiminõ 1918. aastagal ja tuuga’ ka’ haldusligu’ muudatusõ’ kujotasi’ hindäst murrangulitsi sündmüisi, om tuuga’ kaasnõnut väikobidõ haldusüksuisi tasandil veid´o uurit. Veeremaal – Petseremaal – olnut om kajastõt veid´o, õnnõ mõnõ üldkäsitlüse raamõh. Muidogi’ tohisi-i Luhamaa nulga arõngu põhjusõna nätä’ õnnõ halduslikkõ muudatuisi ja maarehvormi, a kompaktsõ rahvusriigiga’ üteh k´aunu’ üldist modernisiirmist kõigil eloaladõl. Siski’ lei rahvusligu ühtsüse põhimõttõl läbi viid haldusrehvorm eeldusõ’ nulga silmapäistvas majandusligus ja ütiskundligus arõngus.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood