Kur'atüü takah veerüs vannõ.

Üleskutse kõigile! Pane kirja oma küla ja tähistame Maaselitsat koos (0)

MTÜ Seto Küük on projekti eestvedaja ja meil on Tartu 2024 Kogukonnaprogrammi projekt Seto Koistipäiv aastaring, mis toimub Kostipäevast 2023 kuni Kostipäiv 2024. Selle raames tahame teha üritust mõnevõrra suuremalt sh on plaanis tõlkida info ka inglis keelde, et kutsuda rahvusvahelist külalisi.

Maaselits (maasenits, ma(a)slenitsa) ehk võinädal see on nädal enne suure paastu ehk lihavõttepaastu algust. Sel nädalal on lihatoidud juba keelatud, aga piimatoidud veel lubatud, siit ka nimetus ’võinädal’.

Võinädala pühapäeval 17. märts 2024 on üle Setomaa suuremad pidustused laulu ja tantsuga, külalistele pakutakse pliine, kuuma teed ja muud head-paremat. Eesmärgiks on tutvustada Setomaad ja siinset erilist toidukultuuri ning väärtustada kohalikku toorainet.

Setomaal kutsuti vastlaid maaselitsa või maaslenitsa, mis tuleneb venekeelsest sõnast масло ehk või. Pühadeaeg võis kesta terve nädala. Liha enam süüa ei võinud, kuid piimatooted, sh või, olid lubatud. Sellest ka maaselitsa teine nimetus – võinädal.

Maaselitsanädal oli Setomaal lõbus aeg. Pidutseti täiel rinnal, sest ees ootas pikk ja range paast. Võinädala laupäeval tehti kõik vajalikud tööd ära varem, noormehed rakendasid ette hobused, rahvas istus saanidesse ning suure laulu ja hõiskamisega kihutati läbi küla. Sõideti ka naaberküladesse, usuti, et mida pikem sõit, seda pikemad kasvavad linad. Usuti ka, et kes kõige kiiremini sõidab, selle linasaak õnnestub eriti. Uhket sõitu tehti veel ka maaselitsanädala pühapäeval. Hobuseid toideti selleks puhuks kaertega – ilus ja tugev suksu oli peremehe uhkuseks. Lapsed, kel saanisõitu teha ei õnnestunud, lasid mäelt alla kelguga. Mõnes kohas tehti jõe- või järvejääle karussell, püürhäll.
Ülemöödunud aastasajal käidi Setomaal maaselitsa pidamas ka kõrtsides. Sinna läksid kokku kõik: vallalised ja abielupaarid, lapsed ja vanurid. Kui kõrtsituppa kõik ära ei mahtunud, tantsiti ja lauldi õues platsil. Lapsed said osta kompvekke, karameelkit, millega muidu õnnestus maiustada üliharva. Teinekord koguneti külas ka mõnda suuremasse tallu, kus oli abiellumisealisi peretütreid-perepoegi. Noored tantsisid ja lõbutsesid pilli saatel kuni öötundideni. Juhtus sedagi, et noorte lustimise lõpetasid maaslitsa pühapäeval vanemad inimesed, kuna uus nädal algas suure paastuga ja selleks tuli vaim valmis seada.

Maaselitsa ajal oli tavaks naistel kokku tulla ja laulda. Kokku tuldi kuhugi kõrgemale künkale, mäele, kust siis helü kostus kaugele. Obinitsa külas olevat üks selline külanaiste kogunemiskoht saanud ka vastava nime – Paabamägi. Laul algas tavaliselt kutsungiga: Tulõ, sõsar, sa mäe pääle, keerä, sõsar, sa kingo pääle. Mõnikord oli laulus ka hoiatused selle kohta, et sellel, kes ei tule ühtekokku laulma, jäävad linad õigel ajal külvamata, pika linakiu asemel saavad üksnes takku. Hästi soetud linast ehk lihit linast kooti laulus peened pealinikud, takud ehk paklad aga kulusid argiseelikuks-üleviskeks ehk pallapooleks.

Avatud on külade registreerimine https://forms.gle/vKK2KNv2HEjmDzU89

Kui sul on enne registreerimislehe täitmist küsimusi ja mõtteid, võta julgelt ühendust e-kirja teel kyyk@setomaa.ee, või helista telefonil 58106058

Ootame lennukaid ja põnevaid ideid!
MTÜ Seto Küük
Anzelika Gomozova

Allikas:
Elvi Nassar
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige
Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraator



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood