2017 – Setomaa valla sünnüaasta ilo ja halu (0)

Ku mi no’ tsirgulinnul vihisemi üle lännü 2017. aasta, sis edimäne, midä näe, omma’ vahtsõ’ sildi’ „Setomaa vald“ teie veereh ja vana’ sildi’ „Värska vald“, „Meremäe vald“, „Mikitamäe vald“, „Misso vald“ kellegi eräkogodõh ja mälestüsteh. Maakond om no’ kõigil nulgõl Võro maakond. A maavalitsust, nigu kunagi nõukaaol oll´ rajoon, jää-i kah. Miä täpselt tulõ – kiäki pääle Igor Mangi mõista-i üteldä’.

Hiidämi pilgu minevaastalõ, sirvimi aolehe Setomaa 2017. aasta numbrit ja üleseto kuuholõkidõ üleskirotuisi ja hiidämi tagasipilgu lännüle.

Jaanuar oll´ dramaatilinõ kuu
13. jaanuaril pidi Setomaa Valdu Liit Meremäe turismitaloh Seto vahtsõaastapito. Ku noil pidodõl, miä’ käävä’ küläkõrda eri Seto valdu pite, tervitäse’ tulõjit kohalik vallavanõmb ja volikogo esimiis, sis s´ookõrd võtt´ rahvast vasta palgalinõ kultuurikoordinaator, selgu, õt Meremäe vallavolikogo esimiis Varõsõ Arno kuuh Kodovalla aktiiviga külmet´ Meremäe mäel loosungitõga „Võromaa“. Tuu pidi tähendämä, õt Meremäe vald piäsi’ minemä Võro suurvalla kuuhsaisu vai vähembält Vastsõliinaga kokko. 2016. aasta kulutiva’ Mikitämäe osa volikoko ja Meremäe osa volikoko kõik jovvu, õt Setomaa õi saasi’ ütte valda. Nii kaot´ Setomaa vald vabatahtliku ühinemise toetusõ’.

Setomaa Valdu Liidu pidol pidi kõnõ Miss´o piimämiis Niilo Tiit, kiä pand´ süäme pääle, õt „tapku-i seto kuldkalla“. Tiit om küll parhilla’ Rõugõ valla volikogoh, a om aolukku jäänü ku suur setodõ sõbõr. Merca ja Riitsaarõ Evar esiti’ Merca lühünäüdendi „Pildikõnõ K. küläst“, koh Vass´o taht tarõ poolõs rako’ ja Setomaalõ jäiä’, a Nasta uma poolõga hoit Vastsõliina poolõ. Esitüs võõdõti vasta kõva plaksutamisõga.

Seto Käsitüü Kogo juht Kala Ingrit hõigas´ käsitüülise’ kokko suurt seto rahvarõivaraamatut tegemä. Aasta joosul viidi läbi piä õga kuu mõni teemapäiv, õt kogoda’ kokko kõik huvtava’ eseme’ ja tiidmise’ näide kotsilõ. Seto Instituut tekk´ hoolõga kõõst pilti.

70-aastadsõs sai Mikitämäe lauluimä, pall´okõrdnõ Seto Kuningriigi sõnolinõ Hainsoo Minna.

70 seto kultuuri hoitjat püürdü’ presidendi, valitsusõ ja maavanõmbidõ poolõ palvõga liita’ Setomaa. „Mi olõ pall´o tennü, õt Setomaa saasi’ nätä’ valgõt päivä, mi elä umah kultuurih edesi, mi tüütä suurõ hoolõ ja rõõmuga, ärke’ jätke’ meid ilma umast Seto vallast!“ lõppi kiri.

Obinitsa ts´ura Lillmaa Timo, kel om Setomaa süämeh, sai tiidä’, õt tä õi saa’ rahvaküsitlüsel anda’ uma nuurusõ peräst hellü Setomaa iist, a kirot´ luulõtusõ, koh seeh ria’: „Olõ-i aigu inäp uuta’ õga Peko pääle luuta’, kipõlt hääletämä minge’, Setomaalõ helü kinke’! Setomaa om pühä paik, tuul õi olõ’ raha maik!“

26.- 29. jaanuaril toimunu rahvaküsitlüsel toeti’ Setomaa eläniku’ kimmält Setomaa valla moodustamist. Jah-vastusõ and´ 76,9 protsenti vastanu inemisist. Hääletämäh käve 57,5 protsenti hääleõiguslikõst elänikõst.

Veebruar tõi seto rõiva’ suurdõ pilti

9. veebruaril Eesti Vabariigi valitsusõ istungil saat´ valitsus Setomaa valdulõ ettepanõki sundliitmises. Alosõs oll´ rahvaküsitlüse tulõmus.

23. veebruaril and´ Vabariigi President seto sootskalõ, kunstnikulõ ja ehtemeistrile Riitsaarõ Evarilõ üle V klassi Valgõtähe medali.

24. veebruaril võti’ Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja herr Georg Rene Maksimovski Vabariigi aastapäävä balli külälisi vasta seto rõivih. Selgu, õt herr Maksimovski om juuri poolõst esä puult seto. Mikitämäe vallast ollõv lännü tä vanaesä Kolpino saarõ pääle ja säält esä Talinahe. Samast suguvõsast ollõv peri ka Lennart Meri edimäne abikaasa. Presidendipaari höste vällä kukkunu’ rõiva’ valmistõdi Mehiläse Margiti iistvõttõl Obinitsah, küläkeskusõ tõõsõ kõrra pääl. Detailõ heegeldämise ja polmmisõ man oll´ kimmäs abilinõ Lillmaa Terje.

Märts õks paastukuu

Paastu aig om, a paastuvast setost õi õnnõstu’ luku tetä’, õs lövvä’ kedägi, kiä olõsi’ asja tõsitsõlt võtnu. Pruuvsõ sis esi’ olla’ ilma lihalda ja ilma halvu mõttilda’, a magusaiso vasta õks väega õs saa’.
Petseri Seto Majah toimusõ’ õga kuu lõpuh hariva’ seminäri’. Märdsih esinesi’ Mehiläse Margit ja Kala Ingrit käsitüü teemal.

Märdsih alas´ ka UNESCO TURISM – suur turismiarõndusprojekt. Sääl om üteh Seto, Kihnu, Liivi, Suiti. Liivi esitäs uma projekti lähembäl aol, tõõsõ’ omma’ jo UNESCO nimistüh. Projekti eelarvõ kolmõ aastaga pääle om 1 123 547 eurot kõigi pääle kokko.

Aprillih joud´ kätte lihavõõdõh

Lumi oll´ lustipaiguh maah, a liha ar’ võeti ja muna’ saiva’ veerütedüs. Loomkast om latsimäng saanu, a vähembält om traditsioon mändselgi moodul alalõ. Aga ku pall´o om lihavõõtõ ja lihahiite pidodõl mõtõht, ku paastu olõki-i tegelikult? Nõud perrämärkmist s´oo asi.

Seto sootska’ kutsuti Petseri mastõrahe kloostriülembä vastavõtulõ, koh näid avvustõdi. Tetti palvõrännäk Pühäle mäele Peko tammõ mano, kost kor´ati tõhvu, õt nuist nuuri tammi kasvata’ ja üle Setomaa lakja istuta’. Mõnõl sootskatõst ollõv tammõkõsõ’ ka kasuma naanu’.

Aprillih oll´ mitu nuurt juubilari, kiä’ umast noorõst iäst huulmalda tublilt seto asja ajava’. 17. aprillil sai 30 aastat vanas Vabarna Jalmar, kiä mitmõ ansambliga riiulitävve etnokulpõ kor´anu. Käsil om Trad.Attack!i ansambliga plaan mängi’ õgah riigih. Tetti vallalõ Setomaa vahtsõnõ kontserdikotus Treski Küün. 28. aprillil sai 40 nuur rahvaluulõtiidläne Kalkuni Andreas, kiä om uurnu seto rahvalaulu retseptsiooni aoluuh ja Siberi setosit. Niisamatõ om tä ka Liinats´uradõ laulumiis.

Seto vald sünnüs sundliitmise tiil ja kuuholõki’ jo käve’.

Mai oll´ riigivisiite täüs

Obinitsa tulli’ küllä president ja pääministri. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid tull´ Setomaalõ kostma. Aprillih käve tä joba Miktämäel ja Verskah, a tuu käve nii tasaligult, õt õs saaki tiidä’, nii jäi ka aoleheh kirotamalda. President käve küläkeskusõh Seto Rõivakuah, koh tä rõiva’ olli’ tett. Latsiaiah oll´ torõ vastavõtt. Peräh üte väiku latsõ käest küüsti, õt kas tä presidenti ka näkse. Lats vasta, õt ei, aga üts tüdruk käve. Galeriih oll´ kohal ka peretütär Salme, kiä sõbõr presidendi tütrega. Käüti viil Lõuna-Antsu taloh ja Härmäl. Sääl istut´ president puu. Vähä veider oll´ küll. Timmo Margus hoit´ puukõist, president kühveld´ mulda ja Seto Miihi Summ laulsõ „Härmä Ivokõist“. Vaest õks lätt puukõnõ kasuma.

Nätäl ildampa joudsõ’ Obinitsa pääministri Jüri Ratas, ministri Mihhail Korb, Riigikogo esimiis Enn Eesmaa. Mokornulga kuur pand´ nä õkva laulu sisse. „Midä seto’ tahtva’?“ küüsse pääministri. Riitsaarõ Evar ütel´, õt Eestit tulnu’ kaitsa’ sääntside asju iist nigu plaanitav tselloloositehas ja Rail Baltic, õt õi tsurgitasi’ vett ja luudust. Korb läts tuul aol saalist vällä.

Seto 24. pilokonkursi võit´ Vabarna Jane.

Koolinoorilõ kõrraldõdi majandusoppõ raamõh söögiteemalinõ ettevõtluslaagri.

Madara leelokuur tõi Saranskist volkloorivestivalilt Grand Prix.

Igävedsele unõlõ jäi seto filminäütlejä Kukumäe Arvo. Raudoja Ahto ja Riitsaarõ Evar mälesti’ tedä itkõga’ Talinah ar’saatmisel. Tuhk puistati 40 päävä peräst Saatse nulgah tä sünnümaa pääle.

Juuni läts Seto Folgi tähe all

16.-18. juunil peeti Seto Folk „Metsa poole“ Verskah maaha. Hüä oll´ tuu, õt pakuti hulga matku Verska mõtsarato pääl ja järve veereh. Tegutsõsi muroülikuul, koh häid loengit sai kullõlda’. Muusigavalik oll´ mitmõkülgne, a suuresineja Metsatöll ilmut´ väsümüse ja automatismi märke. Seto bändest esinesi Kiiora päälaval ja Tuhkwizza üüklubih. Kahjus jäi’ seto’ ja autentne seto perimüs kaunis mulku sau sisse. Peko lava, koh seto koori’ üles astsõ’, oll´ mittetoimiva helitehnikaga, tandsi’ tull´ friikartohkapannõ suidsu seeh ja kiäki suurt õs kae’ kah. Seto söögitegijä’ olli’ surbut viirde ja rämpstoidu vai mitteseto söögi pakja’ olli’ lavadõ liki. Seto lauljidõ suust oll´ kuulda’ nurinat ja lubahust mitte inämp tulla’ Seto Folgilõ.

20. juunil avati Talinah Eesti Käsitüü Maja galeriih näütüs „Viglast hõpõsõlõni“. Eesti Rahvakunsti ja Käsitüü Liidu aasta teema oll´ „Tulõst tulnu’“ ja näütüsel saigi nätä’ hõpõ-, messing- ja raudsepätöid, midä näütsi’ Riitsaarõ Evar, Lõivu Merlin ja Jänesmäe Raivo, Keraamikat pand´ vällä Palmi Aili, tõrva ja tulijuuki Raali Ain, ikooni Iljast, kiä vasitsidõ vangõrdõga, ravvatsidõ ratastõga taivahe sõit´, tsehkend´ Rumbi Sirje.

Juulih jouti umatsidõ mano Siberihe

Sadakond aastat tagasi Stolõpini reformõ pääle rännäs´ Setomaalt arvada 5-8 tuhat inemist Tsiberihe umma maad saama. Perre’ olli’ suurõ’ ja maad veid´o, nii veigi unistus hulga ettevõtlikkõ setosit Siberi taigahe. Siberi setosit omma’ uurnu’ Piho Mare ja Kalkuni Andreas, Haida külä naisi kuur käünü kuningriigipäivil. Nii organisiirsegi Hõrna Aare Tullusõ Kaja abiga 22-inemiselise delegatsiooni käügi Krasnojarski krai setodõ mano. Tuu oll´ 2017. aasta tippsündmus. Vana jaanipäiv umatsidõga Haida külä otsah lää-i kuigi meelest. Tuu reis muutsõ kõiki reisilisi ja vastavõtjit. Seto kultuuriruum sai kõrraga viil laemba mõõtmõ. Väiku rahvas om loonu kunagi kimmä seto koloonia, koh viil seto kiilt kõnõldas ja vahtsõst naatas ka seto kultuuri nõstma avvu sisse.

Heliste Leida sai 70 ja Nassari Elvi 60, joudu ja õnnõ viilkõrd!

Ostrova festivali peeti viimäst vuuri 21. ja 22. juulil Ostrova küläh. Kahjo, õt 5. pido jäi viimädses! Ostrova festivali imeline loodus, hüä muusikavalik ja seto koori’ avvukohal jääs miilde. Ait´umma ilosidõ festivalidõ iist, Aime ja Neeme Tulp!

Kõgõ omma’ esinenü’ Ostrova festivalil ka Rikka Ivvani pillilaagri latsõ’. Sigre Andresoni ja Raali Aini kõrraldõt pillilaagri’ ommava’ joba klass umaette ja täütüse’ ahvikiirusõl. Laagridõ tulust andva’ märki kõikjal karmoskasit kääksutava’ latsõ’, kiä’ jo käävä’ pillimehe tiid ja mängvä’ tandsus.

Päätnitsapäiv Saatseh oll´ rahvarohkõ nigu õks jo ammutsõst aost!

August oll´ üts lõppõmalda pidotalitus

Seto Kuningriik sai Määsi mäe pääl tuult ja jäi mutta kinni kah. Ülembsootska Leima Aarne ja timä abilisõ’ Luhamaa nulgast näi’ pall´o vaiva, õt vihmuga mualõ aet mägi lasõsi’ kuningriiki pitä’. Valgõ rüvvü veere’ sai’ muadsõs, käsitüü ja piiragu’ sai’ vihma. Küläde iistvõtja’ ehidi’ liki nätäl küläplatsõ ja kõiksugu bännerimeistri’ sai’ tüüd. Kõõ parembas kuningriigi küläs tunnistõdi Pööni külä ja ülembsootskas valiti Tormi Piret ehk Piret Torm-Kriis ehk Paaba Palaga, nigu om tä artistinimi.

Kõgõ suurõmb põruminõ ja häbü seto kultuurilõ om sõnolisõ võistlusõ läbikukkuminõ, koh õnnõ kolm sõnolist võistlõma õnnõstu kutsu’. Sõnolisi jääs vähämbäs ja noorõmba’ õi olõ’ inämb nii kimmä’ umah seto keeleh ja lauluoskusõh ni pingetaluva’. Mitu aastat om märgutõt, kuis sõnolisõ võistlusõ kõrda muuta’. A mis võistlus tuu om, ku paprõ päält maaha loetas nigu s´ookõrdnõ võitja?

Vaivalt sai kuningriik peetüs, ku joba Kostipäiv tull´ ar’ pitä’. Jo viiedät aastat 14 kohvikut Setomaa pääle. Mis sa kostat vai kohe sa pistat, tõõnõ päiv jäi rahvast veit´os, augustih eiski rahval hulk kotussit, koh kävvu’. Ilm trehväs´ üts vähätsit rannailmu suvõ pääle.

Paasapäiv tõi Obinitsa keriguhe ja surnuaida suurõ rahvahulga kallidõ autidõga. Mälestedi, süüdi, juudi. Õdagus olli’ kohaliku’ pidokõrraldaja’ lubanu’, õt tulõ „raju laupäiv“. Tullgi pikne ja vihmasado ni süldipido jäi küläkeskustõ. Mustitsit suuri tapõlusi õs paistu’ s´ookõrd.

Nedsäjä küläh Lummo Kati laagrih uput´ vihmaga pia kõik laagri aig. Avvu Nedsäjä perrilõ ja iistvõtjilõ ni vaprilõ opilaisilõ, kiä’ katsumusõst mitte küll kuiva jalaga, a avvuga vällä tulli’.

Radaja perride kokkutulõk, midä peetäs Petseri Pühä Jumalaimä uinumisõ mastõra nimepääväl, oll´ väsünült pidolik nigu õks. Kloostri ümbre liikvõlõ lännü rongkäigu edeotsah oll´ ka suurõmb setodõ esindüs. Radaja pidoplatsil kullõldi balalaikat ja ülembsootska sõnavõttu, tennäti, kiteti, kingiti, tandsiti, laulõti hümni.

Augustih panti ka punkt Seto Instituudi raamadusar´alõ „Seto Kirävara“. Ilmu perämine, esindüslik ja sisutihe raamat „Kodotulli valgusõh“. Raamadu koostaja ja toimõtaja Palmi Silvi om tüütänü läbi piä kõik seto kiräsõna, midä kohkilt löüdnü, ja sõglunu vällä kõik teräkese’ sõkaldõ siäst. Suur pikk tüü vääris inämbä tunnustust ja tähelepanu!
Seto Kuningriigih esitlesi umma luulõraamatut „Tsäugakõnõ“ Rahasepä Maria – koorõ juht ja lauluoppaja.

Suvõl mahtu kõgõ muu vahelõ ka vahtsõ Seto-ainõlidsõ mängufilmi „Johannes Pääsukese tegelik elu“ filmivõttõ’, miä’ veevä’ meid aastahe 1912. Nuur andekas filmimiis joud´ Setomaalõ, a alalõ om õnnõ 7 minutit pikk filmilõik.

Pääosadõh mängvä’ Sepä Ott ja Avandi Märt. Kõik seto inemise’, kiä’ filmih mängmisest huvitõt, sai’ osalõda’. Paistu silmä, õt tõsidsõ’ seto kultuuri kandja’ alati aigu õs saaki’ pikki päivi võtõtõl olla’, a oll´ ka säänest rahvast, kiä filmi jaos edimäst vuuri eloh seto rõiva’ sälgä aie. Oodami põnõvusõga Hardi Volmeri filmi hinnäst!

Septembri saat´ kuuli

Edimäst klassi alost´ Setomaa koolidõh 18 koolilast. Koolimaiu, eriti Meremäe umma om kõvva remondit.
TradAttack! oll´ Verskah! Vihma’ sundsõ’ kontserdi Treski Küünist Verska platsilõ. Uma 3000 külälise ja hiilgava organisiirmisõ tõttu kujut´ kontsert nigu vähämbät Seto Kuningriiki. Parkmiskotust oll´ rassõ löüdä’ ja söögi-joogi pakjidõ rivi oll´ pikk, a väega läbi mõtõld. Olli’ kvaliteetse söögi-joogi pakja’, avvukohal aga seto söögi pakja’. Oll´ vahva kaia’ artiste ni kullõlda’ vaarimä Vabarna Anne loitsu kuuh vahtsõ helikeelega. Mullõ tundus, õt Anne kitnü Jalmari tegevüsele ja maailmavallutusõ plaanõlõ takka.

14. septembril pidi Seto Käsitüü Kogo Küllätüväh tõrvapäivä.

Tegutsõsi luudu valimisliit Ütine Setomaa.

Seto delegatsiooni’ käve’ Udmurdimaal ja Ukrainah.

Jacobsoni Külli kindanäütüs avati Helsingih Soomõ-Eesti käsitüülisi ütisnäütüsel. Ka oktoobrih Soomõ mardilaadol oll´ Kagu Kudujatõ esikudaja menu suur ja ostujärekõrd pikk.
Valimistõl saavut´ Ütine Setomaa suurõ läbilöögi ja 15 Setomaa valla volikogo kotusõst saadi 12 mandaati. Iga Nulga Heaks sai 2 ja Keskerakond 1 mandaadi.

Setomaa valla volikogo esimehes sai Järvelilli Rein ja vallavanõmbas Kudre Raul.

Hirsigu Veera sai 90. Joudu ja tervüst edespiditses!

Nekroloog tull´ kirota’ seto sõbralõ Vidilä Vaidulõ, kiä tekk´ ar´a hindamatu suurõ tüü seto kultuuri jäädvustamisõl ja tutvustamisõl lajah ilmah.

Oktoober tõi Seto Kongressi ja seto kultuuri nädälä

Kultuurinätäl oll´ väsünü mooduga. Kongress oll´ tegus ja pidolik. Võõdõti vasta rida eelnõusit ja valiti vahtsõnõ Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo. Tunnusta’ tulõ eelmidse päävanõmba Itse Urmeti hüvvä ja kimmäst tüüd päävanõmbana, püüdmist seto keele oppamisõ tasõt nõsta’ Eesti riigi kaasamisõ abil ni huvitavidõ mõttidõ esitämise iist. Päävanõmba aurahha nakas´ kandma Hõrna Aare.

6. oktoobril avasi Verska Kultuurikeskusõh hindä luud kangakirjust näütüse käsitüümeistri, piat ütlemä käsitüükunstnik Kõivo Anne. Näütüs oll´ korgõl tasõmõl. Masskõ’ kinni vai teke’ perrä!

25.-26. oktoobril kõrrald´ Meremäe noortõjuht Kahuski Päivi nuuri tiätrilaagri.

Oktoobrih uinusi’ unõlõ leelonaase’ Tiigi Olga ja Linnu Liide. “Jumalaperi hingekese’, mi hoia teid umah süämeh ja mälestüisih,“ kirot´ Sarvõ Õiõ.

Novembrih tull´ leelokonverents

4. novembril avati Vabaõhumuuseumi laudah Seto Ateljee Galerii näütüs „Obinitsa ornament“, miä jääs kaia’ keväjäni.
November alas´ ikulidsõlt. Nuur seto leelotaja ni rahvamuusik Udrasõ Milja viidi alla lilli sissamah, ku leelokonverentsi peeti. Hüväste!

11. novembril kõrrald´ Seto Leelotarko Kogo esinaane Sarvõ Õiõ III leelokonverendsi. Rahvast oll´ Meremäe turismitaloh hulga ja ettekandjit tull´ ka Tarto Kirändüsmuuseumist. Kristi Salve meenut´ Setomaal käümist ja kosmilist tunnõht elävät leelot kuultõh. Orasõ Janika soovit´ oppi’ nii aoluulidsõlt ku ka noodi perrä. Kalkuni Andreas tõi vällä aoluku Siberi seto laulõst. Pärtlasõ Žanna kõnõl´ helülaadidõst ja kergütämisist ni killõst. Noormetsa Maria võtt´ laulu üles ja Hao Paali soovit´ inämp laulda’ ja laulu edesi anda’. Sis läts tandsus ja arotamist Seto kuningriigi sõnolisõ võistlusõ muutmisõst tulõki-s. Jutu’ jäi’ poolõlõ.

Verskah peeti ettevõtlusfoorumit.

Kuldatsäuk käve Brüsselih esinemäh Eesti iihistjamaa kultuuriprogrammih.

Verska Muusigakuul pidi 20. sünnüpäivä.

Detsember tõi Seto Köögi

1. detsembril peeti Miktämäel õks muinasjutupäiv ar’.
Detsembrih asutõdi vahtsõnõ MTÜ Seto Küük, mis korjas kokko seto söögiga seonduva’ ettevõttõ’ ja isiku’ , õt seto süük avvu sisse nõsta’. Tegevjuhis valiti Pärnoja Ülle.

7. detsembril peeti seto koorikõsõ Tsirgukõsõ’ 14. sünnüpäivä. Kas kõigih seto koolidõh tegutsõs seto laulukuur?
Detsembrih esitledi Pariisih raamatut „Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)“.

UNESCO pääkorterih avati näütüs „Kaetud peaga naised“. Kohal käve Kalkuni Andreas.

19. detsembril joud kätte aasta tähtsündmus Vabarna Anne kultuuripreemiatõ andmisõ õtak. S´oovoori sai’ preemia: Kuldatsäuk“, kiä s´oo aasta 51 vuuri seto rõiva’ esinemises sälgä ajanu ja kel tulõva aasta saa laulõt 30 aastakka. Valgu Heiki, kiä uurnu Setomaad maa alt ja maa päält ni kõigilõ umadsõs saanu raamadu „Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)“ koostamisõ iist. Sarvõ Õiõ sai uma vanaimä imä nimelidse preemia väsümäldä seto kultuuri kandmisõ iist.

Detsembrih ilmu vahtsõst ka Seto eepos „Peko“. Paulopriit Voolaisõ kava perrä Vabarna Anne laulõt ja timä puja üleskirotõt eepos ilmu edimäst vuuri Soomõh 1995. aastal. Iloköüteni jouti nüüd aastal 2017, kirästüse Seto Kiri iistvõttõl. Mõni hüä pilt võinu’ ka seeh olla’. A õga õs olõ’ kunstnigu löüdmise pääle konkurssigi.

Detsembrih peeti ka Setomaa aolehe kolleegiumi. Seto aoleht ilmus edesi seto keeleh üts vuur kuuh ja uudissit tulõ ka www.setomaa.ee veebi. Aig-aolt and Setomaa vald vällä ka valla aamõtlikõ teadõtõga aolehte Setomaa Valla Leht, miä om eestikeeline.

Sääne taa aasta oll´. Kimmält hoietas seto hindätiidmist, a kultuur tüküs mõnõ kotusõ pääl lahjas jäämä. Purõlõmist ja jagõlõmist ka õks kuuldus kätte. Tulõvaasta tulõ uma kaomah leelo, kiil ja muu’ väärtusõ’ inämb tõsidsõ tüüga üleväh hoita’ ni edesi anda’! Kuis õks tõlki ’seto kiilde sõna „eetika“? Kuis nõsta’ avvu sisse seto hümnist vällä jäänü’ ria’ „haridus mi ülembtsiht piät olõma/õt saas valgõt päivä nätä’/ tulõviguh Setomaa“? Aoleht Setomaa om tuu man joudupite toes!

Kauksi Ülle