Muinasjutu’ - muinasjutupäävä’ Miktämäel (0)

S´ooaastaga 1. detsembril peetäs Miktämäel (koolitarõh) XXIII Seto muinasjutta päivä.

Muinasjutupäävä’ olõ-i olnu perüs nigu mäntse’ eistegemiste ülekaehtusõ’. Naa’ omma’ algusõst pääle olnu’ päävä’, koh saa kuulda’ umma kiilt, koh latsõ’ häbenemäldä’ kõnõlõsõ’ seto keeleh, nii ku kiä mõist. Olõ-i tähtsä ka’ taa, ku häste kiäki mäng mõnda tegeläst vai ku ilosahe laul, tähtsä om saia’ julgust tõistõ iih esinemises uma nulga keeleh. Ku õgal latsõl teküs sääne arvosaaminõ, sis olõsi-i pelädä’, õt mi kiil ja kultuur ar’ kaos.

Muinasjutupäävä pidämise muud sai algusõ Miktämäel innidside Miktämäe kultuurimaja vedosnikõ Leppoja Aino ja Uibo Merle iistvidämisel. Edimäst kõrda oll´ taa 1995. aastagal.

Mõnõ’ meenutusõ’
Kümnendäl muinasjutupääväl oll´ päävä vedosnikus Setomaa ülebsootska Riitsaarõ Evar.
„Tarõnukah” lava pääl võtsõ platsi pereh: Evar, Ülle, poolõ-aastaganõ Leelo. Pesämunal tull pääle unõaig ja imä-esä pidi’ tälle laulma seto hällütüst. Taakõrd tahtsõ põnn laulu asõmõl kaia’ latsi muinasjutta esitämist. Ja nakaski muinasjutupäiv pääle.

Alostiva’ Miktämäe kooli latsõ’. Nä mängse’ muinasjuttu „Nõmm palas”, Meremäe-Obinitsa kooli luu päälkiri oll´ „Palokõsõ’”, Saatse Põhikooli latsi puult mängiti kogoni kol’ luku: „Õnnõtu soldan”, „Härmävidäjä ja kärbläne” ja „Mõro elo”. Verska Gümnaasiumi lugu oll´ pikk, päälkiräs „Vana pini”.
Kümme aastakka om seto mustidsidõ jutta aoluuh lühkokõnõ aig, kümme aastakka om seto muinasjutta päävä püsümäjäämisel pikk aig. Naist, kiä’ edimädsel muinasjutupääväl esinemäh olli’, omma’ saanu’ jo’ näio’-tsura’, mõnõ’ Setomaalt muialõgi’ ar’ lännü’. Kimmähe toosõ edimädse muinasjutupäävä miildetulõtaminõ näile süämehe lämmüse kodokotsõ, uma keele ja ummi inemiste vasta.

14. novembril 2014. a kogonõsi Miktämäe vallamaja saali pall´o inemisi. Peeti XX Seto muinasjutupäivä. Päävä teemast „Kõkkõ tulõ ette!” Rahva ette tulli’ latsõ’ Miktämäe ja Verska kuulõst, ka latsiaidust, Karisilla külätiatri ja Taarka Perimüstiatri Verska kooli rühm.

Edimält võtt´ laulu üles leelokuur Helmine ja külälise’ Lätimaalt – suiti’. Tervütämä tull´ soomõ-ugri kultuuripääliina Obinitsa liinapää Riitsaarõ Evar, täl oll´ üteh võetu ka’ kultuuripääliina märk – TSIRK.
Päält esinemist sai kaia’ pildinäütüst innidsist muinasjutupäivist, sai pruumi’ pakutrükki ja voltmist. Muinasjutupäävä kõrraldajilõ kinkse Eesti Kirändüsmuuseum rahvaluulõ arhiivi puult kokkosäetü suurõ eesti muinasjutta raamadu.
Jäämi’ uutma ja luutma, õt sääne illos kommõ’ lätt edesi. Pääle seto keele opmisõ and muinasjutupääväl esinemine latsilõ mano ka julgust tõistõ iih ummi mõttit vällä üldä’. Vähäb tähtsä olõ-i ka taa, õt kokko saava’ eri vannusõh ja eis’ paigust latsõ’. Telerih ja puutrõh om kõgõ uudissit, koh jal’ kedä tapõtas vai röövitäs vai lihtsält varastadas. Ka taa, õt mustidsih jutah om inäbä hüvvä ja ku latsõ’ nakasõ’ uskma, õt ilmah om häädüst ja häädüs saasõ võitu, om nuuri jaos hää.