Nuursootska olõ-õi rassõ olla’, ku om päälenakkamist ja tukõ (0)

Kimmähe olt tähele pandnu’, õt Setomaa ülembsootska kõrval om sagõhõhe nätä’ ütte seto näiot, kinka jutt om as´alik ja pilk selge. Tä om mi nuursootska Annabel Huik, kiä valiti päiv inne Seto Kunigriigi päiva Luhamaal Seto Kunigriigi latsipääväl. Saami sis no’ tutvast.

Ma näi sinnu Luhamaal Lillemäe taloh Setomaa latsi ette astmah ja nuursootskas kandidiirmäh Seto Kunigriigi latsipääväl. Kuvvamuudu sul tull tunnõh nuursootskas kandidiiri’?

Nuursootskas kandidiirmisõ tunnõh jäi hillä küdsämä minevä aastagast, ku kandideere Verskah nuursootskas. Tugõva toukõ anni’ sõbra’, kiä’ anni’ ka’ joudu, õt ma võisi’ s´ool aastagal vahtsõst pruumi’ ja näid esindä’. Suurõs iihkujos om Luhamaa nulgast peri innine nuursootska Leima Matis.

Mäntse tundõga’ sa hinnäst üles säi’?

Oll ts´uut hirmtav, a ma arvssi, õt tulõ huvtav aastak täüs tegemisi ja k´aumisi.

Mäntse’ sis omma’ su edimätse paari kuu tundõ’?

Ma olõ arvu saanu’, õt nuursootskas olõminõ om vastutusrikas aamõt. Samah Vinnemaal maar´apääväl k´avvuh olli’ ülevä’ tundõ’ esindä’ umma rahvast.

Midä sa olõt s´oo ao joosul tennü’ ja mia om kõgõ sügäväbä mulje jätnü’?

Mu tutva’ omma’ pall´o inäp tiidä’ saanu’ ja huvvi naanu’ tundma Setomaa ja kultuuri vasta. Ma olli Seto Kunigriigi pääväl uma kodokotusõh, käve Petseremaal maar´apääväl ja Radaja festivalil, Seto nädäli vallalõtegemisõl Verska gümnaasiumih ja olli edimätsil Setomaa Latsiaidu Olümpiamängõl Miktämäe latsiaiah ja pei ettekandõ Seto Kongressil Setomaa nuuri iist. Kõgõ sügäväbä mulje om jätnü’ Seto Kunigriigi päiv Luhamaal nuursootskana.

A midä sa tahat viil uma nuursootska aasta joosul kõrda saata’?

Innekõkkõ taha naada’ parebahe kõnõlõmma seto kiilt ja taha mano julgust, õt kõnõlda’. Ma tahasi’ viil k´avvu’ mitmil üritüisil ja kuuholõmisil. Tahasi’ edespidigi’ hüvvä kuuhtüüd ülebsootskaga’.

A määnest rolli näet hindäl Setomaal tulõvikuh?

Viil inäbä huulmist uma kodokotusõst ja juurist, a välistä-äi ka’ Setomaalõ elämä tulõmist.

Päiv pääle kunigriigi latsipäivä oll Seto Kunirgriik, koh sai ar’ märgit üts su suur tüü. Kõnõlõ’ uurimistüüst Seto Kunigriigi Kroonikogost.

Ma tei gümnaasiumi uurimistüü „Setomaa sootska’ 1994-2016“. Tüü mõtõh oll ülebsootskidõ tegemisi ja mõttidõ uurminõ, Setomaa tulõviguvisioon sootskidõ arvatõh. Tüü tegemisõ põhjus om tuu, õt sootskidõ „võimulolõkit“ om veid´o kajastõt. Tüüh om kats ossa: teoreetiline ja uurimuslik. Edimätseh andas ülekaehus Seto Kunigriigi pääväst, ülebsootska valimisõst ja kohustuisist. Uurimusõ jaoh ma kõnõli Setomaa sootskidõga’ ja tüü om kirotõt sootskidõ jutu perrä. Uurimistüüh ma selgiti vällä, mäntses kujonõsi sootskidõ ülebsootska aig ja kuvvamuudu om ülebsootskas olõmisõ aig muutnu’ näide ello ja arvusaamist Setomaast. Ma kirodi Setomaa tulõviguvisiooni läbi sootskidõ kaemisnulga.

Midä sa eis’ huvtavva uurimistüüd teteh tiidä’ sait?

Ku huvtava’, mitmõkülgse’ ja hingelisõlt tugõva’ omma’ pall´o’ sootska’. Huvtav oll lukõ’ näide arvamisi valtsusaastagast.

S´oo tüü om sullõ jo tennü’ vallalõ ussõ ülikuuli. Pallõ sul lähebält kõnõlda’, õt kuvvamuudu tuu säänestmuudu läts?
Ma võistli 18. aoluualastõ uurimistöie võistlusõl Eesti Vabariigi Presidendi avvuhinnalõ, koh ma sai 5. kotusõ ja tuu tekk mullõ vallalõ ussõ Talina ülikuuli, kohe ma saa minnä’ ilma konkursilda.

Mia jätt sullõ EV presidendi man k´aumisõl kõgõ sügävämbä mulje?

Teno uurimistöie võistlusõl hüä kotusõ saamisõlõ kutsuti avvustamisõlõ Tartohe. Edimält pidi president eis’ ka’ tulõma, a sis tull täl midägi’ tähtsät ette ja president saat meele videotervtüse. Nii jäigi’ presidendiga’ kokkosaaminõ ar’, a ma looda, õt tuu juhtus kunagi’.

Kõkkõ hüvvä sullõ, hüä nuursootska. Midä sa tahat tõisilõ seto noorilõ üldä’?

Nuursootska olla’ olõki-i nii rassõ, ku sul om päälenakkamist ja olõt tekus nuur. Kõik avitasõ’ ja toetasõ’, pakva’ api ja tukõ.

Kõnõlõ’ veid´o ka’ umast perrest. Kost olõt peri ja mäntsest nulgast Setomaal?

Ma olõ peri Luhamaa nulgast Mokra küläst, koh om ka’ mu imä kodokotus. Esä om peri Võrost. Parhilla’ mi elä perrega’ Võroh ja üteh noorõba sõsarõga’ k´aumi Võro gümnaasiumih.

Laaneotsa Annela