Hää naisõ peräst massa-ai tilka murda.

Palakõsõ’ Obinitsa raamadukogo kroonikast Sillaotsa Liidi mälestüses (0)

1956
1. augustist suunati Obinitsa raamadukokko tüühü Talina kultuurharidusõ kooli lõpõtanu’ Kera Liidi (Sillaots).
Raamadukogo oll Kõlli majah. Innidse poodi tarõ oll külm. Külänõukogo esimiis Õllõmõtsa Ekaterina organisiire raamadukogo kolimisõ külänõukogo tarrõ tõõsõ kõrra pääle, koh oll kül’ lämmäp, a pall´o kitsap. Riiolit olõ-õs ja raamadu’ tull panda’ põrmanduhe hunkohe. Lugõjit oll 241, lainamisi 5243.

1960
Väigokõsõ’ kolhoosi’ panti kokko Obinitsa sovhoosis. Külänõukogo viiäs Meremäele. Sovhoosi tulõ tüüle pall´o nuuri spetsialiste. Inemisi piirkunnah om hulga – 1300.
Mi anna vällä inne kinno sovhoosi valguslehte. Piin tüü. Tekst ja karikatuuri’ oll vaia filmi jaost kirota’. Pääle kinno oll tandsuõdak, mia sagõhõhe oll hummoguni’. Üteh kinotüütäjidõga’ kävemi ekskursioonil Moskvah.

1966
Keskustõ ehitedäs vahtsit maiu, a pall´odõh majapidämisih olõ-õi elektrit. Kultuuritüü oll unõssihe jäänü’, kooni’ tüüle suunati abielupaar Horni’, kiä’ olli’ aktiivsõ’ eistegevüslasõ’. Näpotüü oll viil avvu seeh, kõgõ inäbä kangidõ kudaminõ.

1968
Pikä võitlusõ tulõmusõna oll vahtsidõ raamadukogotarri vastavõtminõ märdsih. Raamadukogo oll innidse poodi roomõh. Abarust oll pall´o!
Mi sõidi oktoobrikuuh grupi lugõjidõga’ Mihhailovskojehe.

1972
Juunih oll eesti rahvaluulõkogojidõ välläsõit Setomaalõ. Nä tei’ piatusõ ka’ Obinitsah. Eesti Raadio lindist rahvalaulu, kohal oll ka’ Veljo Tormis.
Raamadukogo sai kotusõst, kohe tuudi küllist kuurõ kokko lindstämisõ jaost. Ka’ filmiti. Saadi üle 600 laulu, pilliluu ja muu kombidõ ar’ märkmisõ.
Ekspeditsiooni juht oll Ingrid Rüütli.
Mõnikõrd ma tundsõ, õt tüü om jo ainuvaltsõja. A tüü olõ-õi kaibamisõ jaost, om murdmisõ jaost!

1982
Koolih om puudu oppajist. Ma oppa kohakaaslusõ alosõl eesti kiilt. Ma tüütä pall´o oppõkirändüsega’. Tunni vii hulga kirändüst. Om virk lugõmisaastak.
24. oktoobril saa raamadukogo kavvaoodõt telefoni.

1983
Aasta oll jäl’ väiga’ kodoluumaigulinõ. Leelotaja’ omma’ virga’ proovih k´auma. Aastaga joosul tull viiel kõrral esinedä’.
11. märdsil käve sovhoosih külälisõs varumisminister Viktor Rajevski. Pallõldi leelogrupp jäl’ kokko kutsu’.
23. juulil kävemi esinemäh Verskah III Seto Leelopääväl. Paistus, õt vana’ viie’ omma’ jäl’ avvu sisse lännü’.
Küläkogoh, koh lugõja’ omma’ vana’, om üritüisi kõrraldaminõ rassõ ja tulõ vällä märki’ vormõ, õt raamadukogo autoriteet püsüsi’. Noorõ’ spetsialisti’ jäävä’ liinu, sääl elomugavusõ’ suurõba’, tüü kergep.
Mul sai puulsada elet, õnnitlõti, tuudi lilli, sai 50 ruublit preemiat ja tüüveterani medali.

1986
Aasta naas pääle üllätüsega’. Ma sai tuusigu vällämaareisilõ Jugoslaaviahe. Ma sai joudu kodotsõs savtsõmisõs säält lämmält kividselt Aadria mere rannaveerelt. Iih jo sais leelopäiv.
2. augusti hummok oll undsõnõ. Koori’ naksi’ korjuma, kirja panti 19 koori. Obinitsa matusõaiah avati kivi Hilana Taarkalõ. Tagasi kooli mano tulti ütitselt rongk´augih. Rahvast kõikaig tull mano. Mäekaldõl avati seto naase kivine kujo. Spordiplatsi pääl, väiko lava pääl esini’ koori’. Plats oll rahvast täüs, arvada’ kohki 2,5 tuhat, Obinitsa aoluuh eiserälinõ asi.
Kavvaaignõ mõtõh panda’ sada seto rahvalaulikut mäekaldõlõ leelotamma, tuu sai tettüs.

1987
Poliitilistõ ello tulõva’ vahtsõ’ mõistõ’: perestroika ja glasnost. Paprõtüüd jääs veidebäst. Olõ-õi inäp vaia esitä’ kvartali tüüplaanõ ja aruandit, avitas aasta umast.
Hulga inemisi tull kodoluupääväle, minkõ mi kõrraldi üteh Hõrna Aarega’. Külälisi oll Talinast, Tartost ja Petserest.
25. oktoobril teimi’ Petsere Keskkoolih Seto Seldsi, minkõ esimehes sai Hõrna Aare.

1988-1990
Üle Eestimaa puhkva’ kerge’ vabadustuulõ’. Tunnustõdas suveräänsust ja vardah om sinimustvalgõ lipp.
Rahvas mäletäs nuid, kiä’ sai’ Vabadussõah surma, avatas monument Vastseliinah. Kogonõdas mälestämmä ilma süüldä’ Siberähe saadõtuisi.
Rahvas om püsümäldä’. Arvamisi om erinevvi, mõnõ’ läävä’ vahtsõga’ üteh, pall´o’ ikva’ takah vannu hüvvi aigu.
24. veebruaril tõmmati kontori aiah üles sinimustvalgõ lipp.
Setomaad avastasõ’ Soomõ folkloristi’.
Raamadukogoh ma nõsta Lenini teosõ’ ja partei aoluu ar’ edimätselt riiulilt taadõpoolõ.

1991-1993
Raamadukogo tuvvas Võro kultuuriosakonna alluvusõst ar’ Meremäe valla alluvuistõ. Kriisiaastak. Puudu om kõgõst. Inemisilõ anti talonnõ, minkõ iist sai suhkrit, riisi, jauhõ, kaptit, tikka, leibä. Oll rahareform.
Presidendis sai Lennart Meri.
Obinitsa kanti avastasõ’ folkloristi’ nii Eestist ku Soomõst.
Petsere piir om kinni, pall´o’ setokõsõ’ lahutõdi Eestimaast.
Oll sovhoosi lakjasaatminõ. Pall´o’ inemisõ’ omma’ ilma tööldä’.
Vannu inemisi optimismi tulõ imehtellä’. Uma hüä tujo ja leeloga’ nä unõhtasõ’ õgapääväelo ja sälähalu.

1994
Obinitsah kuulutõdi ütes pääväs vällä Seto Kunigriik. Rahvast oll pall´o.
Ma ähvärdi jo ammu’ pensionilõ jäiä’. Kõikaig üts üritus tõõsõ peräh. Tahasi aigu maaha võtta’. Kodoluulisi materjalõ om pall´o kogonõnu’, vaia olõs lavva taadõ istu’ ja nuid kõrrasta’, õt tulõviguh nuist kassu olõs.
Mi sai 1. juunis vahtsõ juhataja Koemetsa Tiinaga’ suurõ tüü ar’ tetä’, raamadukogo sai kolit lastõaia majja.

1995
Sillaotsa Liidi iistvidämisõl alost tüüd Obinitsa muusiumitarõ.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood