Seto süük olgu’ pidoplatsi pääl avvu seeh (0)

Seto söögi’ omma’ erisugumatsõ’, lihtsakõsõ’ ja ummil inemistel kasvatõt. Seto söögikultuurast kõnõldõh saa-i müüdä minnä’ söögitegemise alguperätsest tuutmisõst ja valmistamisõst, nigu ka söögikõistõ hoitmisõst, mis kokkosäetült põimusõ’ ütes tervest kogost kokko.

Sääntsidõ sõnnoga omma’ seto söögikultuurast kirotanu’ Sarvõ Maar´a ja Õiõ Eesti Vaimsõ Kultuuriperändi nimistü leheküle pääl. Õigõhe kirotasõ’. A kuismuudu tuu uma süük ka vällä paistus, kuismuudu tuud maailma rahvalõ paistu lasõmõ, kuismuudu tuud lihtsat ja meelemaigulist hüvvä tõisilõ pakku’ saamõ – tuust olõmõ no’ viimätsel aol kõva helüga arotamma naanu’. Kõõ tõõsõ ilo man, nigu ilosa’ rõiva’, pillimäng, kargus, inemise’ eis’ ja muu kõrralinõ, om söögikultuurast vähä Setomaa leheh kirotõt, arotõt ja ütele tiile suunat. No’ proomimõ taad praavitada’, kas õnnõstus, aig näütäs.

Suuri ja väigokõistõ Setomaa praasnikõ man om mõnõlõgi pinnust silmä jäänü, õt uma’ söögitegijä’ saisva till´okõisil kotussil, a kavvõst tulnu’ võõra’ omma’ haardnu’ laja’ kotusõ’ ja pakva’ praasnigusöögist poslamasla seeh vettünüisi kartohkit ja tõisi süüke, mitä saa-i mi ummi seto süükega kõrvugi panda’. Olõ-i mi süüke muudu, olõ-i mi söögi kõrra perrä tett. Olõ-i umalõ söögitegijäle võõras tuugi olõminõ, koh kõõ uma kraamiga kodo tagasi tulõ minnä’, tuuperäst õt võõrit ja võõrast süüki om pall´o. Ja pall´o lihtsamb om läbikõrbõnuisi kartohkaviilukõisi müvvä’. Nii omma’ söögitegijä’ naanu’ kurbtust süämeh kandma ja kõrraldajidõ poolõ võõrildõ kaema.

Hüä asi om tuu, õt sääntsit asju saamõ praavitada’, tetä’ nii, kuis umalõ hõpõhõimulõ paremb. Söögikasvataja’ ja söögitegijä’ ommava’ no’ kokko lepmäh, õt ku uma’ laja’ sälä’ õks kokko panda’, saamõ taa as´a eis’ är’ kõrraldada’. Eis’ mi võta säädmise, eis’ mi võta vitsa hindäle, ku asi edimält kehvält lätt, a nii võisi’ olla’, õt suurõmbidõ praasnikõ aigu võisi’ õks mi eis’ söögipakjatõna peremehe’ olla’ pidoplatsi pääl. Eis’ mi tiiä, kuismuudu tetä’ suuliimi, kuis tetä’ sõira, tindiruuga, küdset kartohkit vai haugikotlette. Suvõl küdsä jo õga söögitegijä fantaasia haljast hainakõrrõst imelidse aholeeme. Ja ku api vaia, eis’ ao- vai muido hättä jääme, kül sis otsimõ ka tuud.

S´oo olõ-i pauk luvvavarrõst. Tulõ-i sääne halgatus kõivohalost õga mõtõh mõsukausist. S´oo plaani pääle omma’ kostipäävä kohviku pernaase’ mõtõlnu’ jo paar aastat, no’ om aig tuli pliidi ala tetä’ ja plaanõ pidämisest taignasõkmisõ mano minnä’. Mi jo mõista eis’ n´oid asju tetä’. Viimätsel söögikasvatajidõ ja söögitegijidõ kokkosaamisõl lepüti kokko, õt mi olõ pidosöögi pakmisõst valmis.

Õt olla’ moodulinõ, teime ütidsõ FB grupikõsõ, koh ummi asjo arotamõ. Kuismuudu tetä’, midä tetä’ ja muud värki. Tahamõ tetä’ ütitsit kuuhkäumisi ja üteh söögitegemisi nii, õt keväjäst tiiäme, minkast mi valmi’ olõmõ ja määne om mi kuuhtüüvõimõkus. Edimäne kokkosaaminõ tulõ jo paari nädäli peräst. Söögipakmisõ proovitüü piäsi’ olõma aol, ku keväjätse’ tsirgu’ määntselgi keväjälaadal laulukõist laskva’. Sis proomimõ, kusmuudu mii’, ilolitsõ’ tegijä’, hinnäst valmist olõmõ säädnü’.

Taha väega usku, õt valuvahtsõnõ Setomaa paigavaltsus ja volikogo andva’ ka meele vool´u võimu sääntse tegemise pääle ja avtasõ’ tuuga, minkaga saava’. Paigavõim saa kimmähe arvu, õt midä inämb uma rahvas pido pääl hääd kraami pakk ja mööse, tuud rikkamb om uma hõim ja tuud rohkõmb jääs rahha suurõmba leeväpala pääle. Seto süük ja juuk saa ilmalõ kaia’ ja mekki’.

Plaanipaprõga om kavah paigavaltsusõ mano minnä’ jo lähembäl aol. A kiä viil tahtva’ miika ütte lüvvä’, ankõ’ märku!

Luigasõ Inara