Tsiberih umatsidõ man. Üts väega eishindä perrä järelkaeminõ Tsiberih käugilõ (0)

Ku mullõ keväja kõlstõdi ja küüsti, kas ma tahasi’ minnä’ juulikuuh Tsiberihe setodõ mano, olõ-s mullõ vaia määnestki mõtlõmisaigu. Kõrraga anni kimmä vastusõ: taha, saa, tulõ. Ar’ käve. Meid oll´ kodo-Setomaalt suur grupikõnõ - 23 inemist. Õkva ku klassiekskursioon. Kogo reis oll´ kokko tävvelisõlt illos nigu muinasjutt.

Sõna’ ja jutu’

Avvustõt ülembsootskal tull´ olla’ ku kõnõmassin – kõik aig ja õgal puul pallõldi „paar“ sõnna üldä’. Edimäne kõnõ sai peetüs Talina linnujaamah. Tah üteldu sõna’ jäie’ miilde kogo aost: „S´oo saa olõma reis, mia kimmähe meid kõkki tege tõistsagamatsist inemisist. Ku mi Tsiberist tagasi tulõ, olõ-i mi nuu’, kiä’ mi olõ parhilla’.“
Hõrna Aare kõnõli, õt s´ood aigu, ku kodo-Setomaalt mindäs Tsiberi setodõlõ küllä, om tä uutnu 30 aastakka. Jummal, ma oodi õnnõ kolm kuud ja jovvaki-s ka kuigi ar’ uuta’ – õkva ku väigokõnõ lats umma hällüpäivä. Nii väega tahtsõ jo Tsiberihe minnä’.

Kalkuni Andreas märkse, õt õga Tsiberih eläv seto om väega tähtsä kultuurihoitja. Ku mi kaoda üte inemisõ, lätt timäga üteh suur hulk tiidmisi seto kultuurist.

Suur ts´uuda oll´ mu jaost, ku pall´o’ inemisõ’ kõnõli’ seto keeleh. Jo edimätsel kokkosaamisõl Tsiberi setodõ ja ts´uhknidõga Krasnojarski raamadukogoh. Mõnõ’ algusõh pelksi’ ja kõnõli’ õnnõ vinne keeleh, a peräst naksi’ nimäki’ seto keeleh kõnõlõma. Vanaimmilt ja vanaessilt kuuldu laulõ sõna’ olli’ parõmbahe meeleh ku viie’. Huvtava’ olli’ Tsiberi setodõ seto keele sõna’: oll´ sammu sõnnu ku kodo-Setomaal, a oll´ ka säändsit vanno sõnnu, määndsit mi inämp tiiä-i ja mälehtä-i.

Kauksi Üllel oll´ üteh võõdõt vahtsõnõ aoleht Setomaa. Ja and´ seto paabakõsõlõ lukõ’. Paabakõnõ kaes, kaes ja kõnõlas sis hallõhe: „Suur ait´umma lehe iist, õt ma saa-i tuud lukõ’.“ Mille, saa-s mi arvu. Selle, õt seto paabakõnõ mõist külh kõnõlda’ seto keeleh, a kirotamma olõ-i kiäki timmä opanu. Lukõ’ ja kirota’ mõist õnnõ vinne tähtiga.
Õga Tsiberi seto käest, kinkaga kõnõli, sai küüstü, kuismuudu timä Tsiberihe om sattunu. Vot oll´ pall´o erisagamatsi jutta. Kinkal tulli’ vanaimä-vanaesä; kinkal vanavanaimä’-vanavanaesä’; kiä’ olli’ tulnu hobõsõga, kiä’ rongiga. Suuv oll´ kõigil Tsiberihe lännü setodõl üts – õt olõs parõmb, rohkõmb, ilosamb.

Rõivih ja leelotadõh

Nii pall´o aigu seto rõivih ütsä päävä joosul, ku tull´ olla’ Tsiberih, olõ-i ma joht varahampa olnu. Kolmandal pääväl oll´ jo tundminõ, õt seto rõiva’ olõ-i määnegi esinemiskostüüm, õt nä ommaki’ mi õgapäävätse’ rõiva’. 15-20 min oll´ viländ, õt kõik rõiva’ kõrdapite sälgä säädä’ ja hinnäst ar’ ehti’. Pää tegeminõgi võta-s sukugi kavva aigu.
Haida külä naase’ panni’ kõrdapite rõiva’ sälgä kuningriigipääväl. Vot oll´ illos kaia’, ku kodo-Setomaa naase’ avidi’ Tsiberi setodõl säädä’ kossõ ja panda’ linikit päähä.

Seto leelo om Tsiberi setodõ man avvu seeh. Või kimmähe üldä’, õt seto leelot laulva’ ka nuu’, kinkal seto keeleh kõnõlõminõ om rassõ. Kõgõ suurõmbat hüämiilt teivä’ seto laula laulva’ noorõ’. Olõ-i Eestih nännügi nii pall´o nuuri seto laulu huvilisi. Kuuldu laulõ siäh oll´ säändsit, mia’ opidu’ Eesti setodõlt. Oll´ säändsitki laula, mitä mi opõ näide käest. Õkva Tsiberi setodõ hümnist sai kuulutõdu „Näio, sinno roosikrantsi“. Tuud lauli mi õgal puul. Uma reisikõsõ lõpõdi Talina linnujaamah taa sama lauluga. Kotoh ollõhki saa-s mito päivä s´oost laulust vallalõ.

Pillimängmisõ’

Mi grupikõsõl oll´ üteh kolm pillimiist (-naist): Raali Ain, Leima Evelin ja Luigasõ Inara. S´oo reisikõnõ olõsi-i olnu tuu, mia tä oll´, näide kolmõlda. Ütskõik koh mi käve, näil olli’ pilli’ kõik aig üteh – Krasnojarskih, Haidah, Bulatnovah, Krestjanskih. Kul´ati ja ilodi pille perrä, tandsõ pille perrä, ka mõnõ’ laulu’ olli’ pilli perrä. Eiski Haida külä kari lätt õdagu kodo üteh Evelini pillihelüga.

Tsiberi-setodõ siäh oll´ ts´urakõnõ Nikanor, kinkal om uma karmoška ja üteh esäga nimä’ opva’ mängmä kotoh arvudist tõistõ mängmist kaieh.

Tandsotsõõri pite

Tandsooppajana oll´ mo päämäne tüü ja võimalus opada’ Tsiberih seto tandsa, tetä’ tandso opitarri. Aastak tagasi tei ma tandso opitarõ Kuningriigi latsipääväl Nedsäjäh. Vot oll´ hüämiil nätä’ Tsiberih nuid sammu nuuri inemisi, kiä’ olli’ aastak tagasi mu opitarõh. Edimäne tandsooppus oll´ planeerit Haida Kuningriigipääval. Õkva sis, ku pidi algama tandsooppus, tull´ väega suur tuul, tummõ’ pilve’ ja nakas´ sadama. Helitehnigu’ korssi’ kõik uma’ as´a’ kipõstõ kokko ja sõidi’ Krasnojarskihe tagasi. Inemisõ’ pagõsi’ Haida kluppi, nii pall´o, ku näid mahtu. Tah mänge’ pilli’ edesi ja nii pall´o, ku oll´ ruumi, oll´ ka tandsjit. Opitarrõ saa-s tetä’, sai õgat inemist tandsmisõ aigu erälde opada’.
Järgmätsel pääväl Krestjanskih tulli’ mo mano kats ilosih vinne rõivih laulunaist, kiä’ palssi’ erätundi seto tandsust. S´oo om mu elo kõgõ miildejäävämp erätunn – katõlõ vinne naasele külätii pääl.
Kõgõ suurõmba tandsotsõõri sai kokko Tatõševi saarõ pääl, koh peeti Seto festivali Tsiberih. Tandsooppusõlõ tulli’ nii seto juuriga inemisõ’ ku kohaligu’. Mul oll´ hüä miil, õt tands om setodõlõ tähtsä nii kodo-Setomaal ku Tsiberi-Setomaal.

Likõ’ silmä’

Kats hetke s´oost reisist lää-i kunagi meelest maaha – Haida küllä jõudminõ ja tast ar’ minek. Ku väega nimä’ meid oodi’, tuud oll´ nätä’ ja tunda’ kõik nu päävä’, ku mi Haidah olli. Ku nu päävä’ otsa saie’ ... Tuu hummok Haida klubi iih ... Ilosa’ vinne rõivih laulunaase’ lauli meele lakjamineki laula. Nii pall´o vahtsit sõpru olli mano saanu. Olõ-i õt õnnõ sõpru. Nä omma’ jo umatsõ’. Seto’. Mi uma rahvas. Rohkõmb ku 5000 km Setomaast kavvõh. Nii hallõ oll´ lakja minnä’. Silmä’ olli’ hämme’ naisil ja likõ’ miihil. Viil inämb ku hallõ meele, oll´ õks hüämeele silmävesi, õt mi olõ kokko saanu. Nuuri ja vannoga. Naisi ja miihiga. Ummiga. Rohkõmb ku 100 aastaga iist lätsi’ seto’ Tsiberihe ja 100 aastakka ildampa sai mi näide latsõlatsi ja latsõlatsõlatsiga ja latsõlatsõlatsõlatsiga kokko. Uskmalda muinasjutt ...

Tormi Piret