Hauda sata' om kerge, a kuis havvast vällä saat.
OTSING SETOMAA LEHEL       
4. JUUNI 2014, NR. 7
Vahtsõt
Seto muuseumitarõ sai katusõ ala (0)
Väiko-lihavõttõ pido Talinah (0)
Setokõsõ‘ käve‘ Gruusiah (0)
Ingliskeeline raamat Setomaast (0)
Muusiumidõ suvi naas pääle üüse (1)
“Teemi ar’” Petserimaal: üts seereluu, kolp ja säidse kiviristi (0)
Taarka Pärimusteater kuulutab välja lavastusideede konkursi (0)
Avatud on konkurss MTÜ Taarka Pärimusteatri tegevjuhi kohale (0)
Maaülikuul uut Setomaa nuuri opma (0)
Seto Kuningriigi võistlusõ'  (1)
Seto Kongressi Vanõbidõ Kogost (0)
SETO KUNINGRIIGI LATSIPÄIV MIKITÄMÄEL 01. augustil (0)
Mälestüskivi Trõnnõ koolilõ (0)
Obinitsa muuseumih avatu elämüslik näütüs „Seto?“ (0)
Ilmus „Setumaa kogumik 6“ (0)
Eestlased ja venelased käisid setodega tutvumas (0)
Avatud on konkurss MTÜ Setomaa Turism tegevjuhi kohale (0)
Projekt „Elu kahe maailma piiril“ kutsub foto- ja videokaameraga avastama Lõuna-Eestit  (0)
Seto Suveülikooli kava (0)
Inemise'
Küläjutt: Sibula Siina. Saaless´a (0)
Esä Sakarias: „Setomaaga köüdetüst jää ma õgal juhul“ (0)
Märgotus
Karjusõ Andy: „Piiriveere viisavaba tsoon olõ-i viisavabadus.“ (0)
Liivago Imre: „Ütest võimalusõst om liituminõ.“ (0)

Arhiiv

 
 
Ajaleht Setomaa 


Seto muuseumitarõ sai katusõ ala
Artikli kommentaarid: (0)  |  Lisa kommentaar
Autor: Nassari Elvi

Minevä aasta augusti keskpaigah panti Vabaõhumuuseumi seto talolõ nulgakivi, maja õnnist sisse mitropoliit Stefanus. Vaehtõpääl om ehtüs kõvastõ edesi lännü: tarõ ja laut omma’ katusõ all ni aprilli lõpuh panti maaha ka edimädse’ aida sainapalgi’.

Ku asi ni kipõstõ edesi lätt, om talo jo septembrikuuh valmis. Peris valmist, üteh kõõ sisuga, saa timä õks tulõva keväjä. Muuseumitalo tetäs Lõkova küläst peri Vanatalo perrä ja vahtsist hirtõst. Tuust talost olõ Setomaa leheh ka varahampa kirotanu. Ehtädäs projekti perrä, minkõ jaost and tugirahho EAS. Valmist piät taa talo saama ütel aol ,,piirimehe“, vanausulistõ peipsivindläste majaga.
Kõnõli ildaaigu Raudoja Ahtoga, kinkõ vastutada’ om, õt kõik katusõ’, lae’-põrmandu’, sisesaina,’ aho’, ussõ’-akna’ ja aia’ kõrdapite valmist saava’.
Ahto om sääne miis, kiä tunnõ-i õnnõ ehtüstüüd, a om uurnu seto talla ka tiidüsliku poolõ päält, kaitsnu maaülikoolih magistritüügi. Timält kuuli, õt elotarõ lastukatusõ viimätse’ lastu’ saiva’ paika lüüd õkva ildaaigu, suurõl neläpääväl. Kõik puumatõrjal, ka vaiaminevä’ palgi’ tuudi Lõuna-Eestist – Meelvast, koh omma’ Saulermanni tüükua’, Põh`a-Eestist omma’ peri õnnõ maakivi’. Saulermanniga om Katusõkatjal hüä kuuhtüü – ku vaia, saa matõrjali vidämisõ’ kõrralda’ nii, õt olõ-i as´alda edesi-tagasi käümist. Samma muudu märgitäs üteh, kuis õks tüü parembahe tettü saasi’. Parhilla’ omma’ palgivanigu’ viil veiga vahtsõ’ ja kõlladsõ’, a ku maja mõnõ suvõ ni talvõ ar’ sais, lätt kimmähe tumõhõmbast.
Küüsse Ahtolt, kas kõik om lännü nii, kuis plaanit, ja kas om ette tulnu ka häti. Kõkõ rasõhõmp olõvat vaest tuu, et pall´o tulõ ehtüse man arvõsta’ täämbätse päävä nõudmiisiga – talo eis’ piat tulõma nii-üldä’ vahtsõnõ vana. Aastaga tulõ valmis ehtä’, a vanast käü-s joht tuu ehtäminõ nii kipõstõ, ka ehtüsmatõrjalist tarvtõdi vanast tuud, mia kätte pässi, ja võimalik oll´, õt kõkkõ olõ-s kõõ käeperästki. Innitsel aol oll´ ehtäminõ õks pikemb protsess, rühtä-s veiga nigu no’. Muuseumitalo ehtämisõl om vaia arvõsta’ nii vanaperrä majaga ku s´ooaolistõ nõudmisi-võimaluisiga: katusõruudmidõ vaihõ’ tull´ ar’ muuta selle, õt alguperrä oll´ talol olnu olõkatus; arvõsta’ tulõ tuud, õt vanast lasti majal 2-4 aastat vaoda’, a muuseumitaloh piat ,,elotegevüs“ õkva pääle valmist saamist algusõ saama; europrojektih omma’ uma’ nõudõ’, a vahel tulõ-i õkvalt projekti perrä tegemisõst midägi vällä jne. A kuna tallo tulõ sisse ka moodulist värki, mia piä-i võõralõ nätä’ olõma, om õks küländ pall´o vahtsõ ja vanaga mängmist. Näütüsest naka-i tarõalosõh olõma salvõ’ ja tõrdo’, a tulõva’ tehnosõlmõ’, nakas olõma lämmitüs ja muu. Majja tulõ pääle ahokütte ka põrmanduküte, a tuu või näütüsest sainahirrõ’ ar’ lahki lüvvä’. Ku talohuunõ’ ja värehti’ valmist saava’, nakas ümbre krundi lattaia tegeminõ.
Talo kivilauta eläjit joht tulõ-i, sääl nakasõ’ olõma näütüse’ ja vilmikaemisõ’, ka praasnigu’ ja tüütarõ’. A õt kivilaudah õks lämmi olõsi’, sis omma’ kivisaina’ tettü eismuudu. Või üldä’ kogoni, õt tuu om üts veiga vahtsõmoodulinõ lahendus, minkõ omma’ vällä märknü inseneri’ ni konstruktori’ üteh Talina Tehnikaülikooliga. Ehtüsinsener Kõiva Jaagu jutu perrä om lauda raudkivvest sainoh mito kihti: välimäne, pia 60 cm paksonõ jago om kivve, sisesaina kivve om ohkombalt, u 25 cm, väli- ja sisesaina vaihõl om tuulõtõkõ, luhvtivahe, lämmitüskiht ja tuud katva’ lavva’ (laudis). Sainu sisse omma’ käkidü sääntse’ aparaadi’, mis mõõtva’, kas maja olõ-i veiga lämmäst vai hämmest lännü, väläst paistus sain õks nii ku kivisain. Huunih om maakütte põh´al kesklämmitüs, a küttä’ saa ka ahjõ, koh saa ka süvvä’ tetä’. A õt mille tuud kesklämmitüst sis vil vaia om? Kõiva jutu perrä om vaia – muuseumimajja (eksponaathuunõhe) tuldas veiga sagõhõhe, ussõ’ käävä’ kõõ kinni-vallalõ. Tarõ ni lauda puupõrmandidõ sisse käktäs ravvadsõ’ kruudukõsõ’, kost lämmi tarõ alt sisse päses. Nigu Ahtol, nii om ka Jaagul olnu taa ehtüsega pall´o päämurdmist – projekti vedosnikuna (koordinaatorina) om tulnu tetä’ pall´o ütistüüd arhitekte, projektiirjidõ ni ehtäjidõga, otsi’ rahastajji jne, ütsi riigihankit om tulnu tetä’ kokko säidse.
Viimädse’ katõsa aastakka om seto talo olnu ka mu süämeas´ast: olõ käünü välitöiel, kõnõlnu inemiisiga, uurnu arhiiveh, poontanu arhitektega jne. Hallõ om tuust, õt eis’ olõ-i Vanatallo paiga pääl nännü – ku tallo üle tuudi, olli ma õkva ülikuuli opma lännü. Peräst olõ Lõkova küläh kaenu õnnõ laudavarõga taloasõt. Parhilla’ olõ-i nuist Vanatalo ületuujist-inemiisist muuseumih inämp kedägi alalõ: Saroni Juta om pensioni pääl, Paikeni Leon ar’ koolnu’, Priilahe Reet ja Õunapuu Piret tüütäse’ muial. Juta ütel´ kunagi, õt timä joht inämp usu-s, õt saa viil kunagi uma silmäga seto talo valmis saamist ar’ nätä’.
Hüä miil om tuust, õt tarõ püstüpandmisõga omma’ köüdedü säändse’ seto ehtüse aśatundja’ nigu Raudoja Ahto (OÜ Katusõkatja) ja Lõbu Ragner (OÜ Saulermann). Katusõkatja-virma päämätse’ tüütegijä’ omma’ Kortsi-Linduse Kristjan, Vissmanni Toomas ja Mehise Toomas, ussõ’-akna’ tege Maidla Meelis ja mõlõmba tarõ aho’ pottsepp Toomeli Tiit.
Olõ-i ka imeh, õt seto ehtüse man käü ehtüsjutt seto keeleh – ka Saulermannih tüütäs setosit, nigu Põlvast peri nuur miis Marjapuu Toivo, kinkõ imä om peri Lõkova lähkost Porosluva küläst.
Projekt tetti valmist arhitektibürooh Apex, vällämärkmisõ ja nõvvuandmisõ man olli’ ka muuseumi inemisõ’: direktri Langi Merike, ehtüsinsener Kõiva Jaak, näütüistõ osakunna kõrraldaja Heidmetsa Aile, maa-arhitektuuri osakunna vedosnik Lutsepa Elo ja ma eis’ kah. Ehtüse päätüüvõtja om Tarrest, kiä võtt alltüüvõttu mitmõlt ehtüsvirmalt: Meisel Ehitus, Saulermann OÜ, Katusõkatja OÜ ja Eesti Kivi OÜ.
Lõpõtusõst taha teno anda’ hüvvilõ abilisilõ Tammõ Leolõ, Kikkamäe Liisile ja Lõvi Lainõlõ, kinkidõ käest olõ tõõnõkõrd saanu tiidmist, ku umma tarkust inämp haaru-s.

10.06.2014 11:31:18