Seto Kuningriik 1994

I Kuningriigi päiv 20. augustil 1994 Obinitsah

Ülembsootska´ ja meistri´

Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

“Seto kuningriigi päävä mõtõh lätt tagasi Norra kuningriigih elävidõ mõtsasuumlaisini, kiä õga aastaga kuulutasõ’ kolmõs pääväs vällä uma vabariigi,” mälehtäs Hao Paul, kuningriigi päävä mõttõ üts alostajit. Värskah peetäs õgal kolmandal aastagal leelopäivä, a löüti, õt olõsi’ vaia säänest ettevõtmist, kohe seto rahvas tahasi’ kokko kävvu’ kõrra aastagah.

“Sis tull′gi tuu mõtõh, õt teesi’ õigõ ar uma seto kuningriigi. Sannalaval läts arotõlu kihonõmma, ni Hõrna Aare ja mõnõ’ tõõsõ’ Mokornulga mehe’ haari’ häräl sarvist kinni ja naksi’ki plaani ello viimä. Sis sai õks märgotõt ka tuu üle, õt kuis ni mis muudu tetä’. Ku om kuningriik, sis mis sääl piasi olõma? Aare löüse, õt sääl võisi’ ka opada’, kuis üts kõrralik seto ja kuninga alamb sändseh paigah hinnäst uhkõhõ üleväh mõistasi’ hoita’. Ma arvssi, õt kuningal piasi’ olõma uma’ meistrimehe’ tarviliku tüü pääle, õt tuu peräst võisi’ sääl pitä’ mõnõ’ meistrivõistlusõ’, minkõga selges saa, kes kõkõ paremb meistrimiis om.

Jo edimätse kuningriigi päävä kavah oll′ ka sõaväe paraad ja kuninga laud.” Huul′malda tuust, õt edimätsel aastagal jäie sõaväe paraad mitmõ osavõtja arvatõh väigokõsõs, Hao Pauli sõnnol näkk eśki õigõ kehväste vällä, om nimelt paraad śoo, mis katskümmend aastakka ildampa kõkõ inämb huvvi herätäs. Ka timä pikkus om jo vinnünü mitmõsaa meetri pääle ja osalõjidõ arv mitmõsaa pää pääle. Kavvõmbast tulõja’ omma’ peri kogoni riigipiire takast.

Hao Paul kõnõl′ tuust pääväst niimuudu: “Anipai Vello sai meil paika pant edimätses ülembsootśkas. Aarel oll′ küll mõtõh, õt õga aastaga valitaski Setomaa kuningas, a ma naksi toolõ plaanilõ kõvastõ vasta. Õt ku valimi kuninga õnnõ ütes aastagas, sis aoluust om tiidä’ tuu, õt sagõhõhõ lüvväs vanal kuningal ar päägi maaha. Pall′o meil setokõisi sis om, õt nii inemiisi raisada’? Tuu õks õi kõlba’! A kuninga asõmikul säänest pää kaotamisõ hirmu olõ-i, tuud või mi valli’ õga aastaga. Päälegi om meil eeposõ järgi jo kuningas – Peko – olõmah, mis tuust, õt igipuhkusõl kohki Petseri liivaoosõh! A kuninga asõmiku nimi seto muudu and′ mullõ muistjago päämurdmist. Õgapääväne nimi tundu-s nigu õigõ, a määne piasi’ tuu kinä ja paras olõma? Sis mullõ joolahti miilde, õt rahvaluulõteksteh om ette tulnu’ “sootśka” nimetüs. Tuu oll′ tsaari aol uräädniku vai vallavalitsusõ käskjalg, a mõnõh paigah kutsuti niiviisi ka külävanõmbat.

Tulõtõt vinne sõnast sotnik, sõaväeh sis saa mehe ülemb.” Kõrraldajidõ puult valit edimätses ülembsootśkas Anipai Vello selet′: “Ma mälehtä-i, kellele tuu Peko unõht näüdäś, õt ma võisi’ edimätse päävä sootśkas saia’. Saa-s sis ma’ ka toolõ vasta olla’.”

Ülembsootśka, kiä järgmätse kuningriigi pääväni amõtihe panti, valõ jo rahvas, andõh uma puulthelü ütele valimisnimekiräh olõvalõ kandidaadilõ. Austava amõti võtt′ üle kuningriigi idee “maahatuuja” Hao Paul.

Kuningriigi päävä ülesehitüs om püsünü peris ütte vurhvi täämbätse pääväni. Ülembsootśka teretüse ja pääväkäskõ ettelugõmisõ peräh lätsi’ vallalõ võistlusõ’, alostusõh sõnolitsõ, sis vägimehe võistlus. Niisama sorditi vällä ka kõkõ paremba’ ollõ-, leevä- ja sõirameistri’.

Edimätses kuninga sõnolisõs sai Linnupuu Anne Võro “Helmekaala’” koorist. Vägimehes tull′ Kikka Kalmer, kõkõ paremba sõira tekk′ Hõrna Anna, kõkõ paremb ollõkõnõ oll′ Kapteni Maimel, a vein Kala Mannil. Söögi ja joogi võistlusõlõ tuud kraam panti kooli saalih kinäste tuulõ pääle ja kuninga laud, mis vahtsõl aol om inämb ku rikkalik, oll′ alostuskõrral hõrõdakõnõ. Ettevõtminõ oll′ kõgõst viil käümä minemäh, kõik olõ-s viil sukugi paigah, arvaś Hao Paul.

Ku no’ om tavas saanu’, õt kuningriigi päiv om alati augusti edimätsel puulpühäl, sis edimäne kuningriigi päiv peeti Obinitsa koolimaja platsi pääl 20. augustil. Põhjus oll′ lihtsa – 19. augustil oll′ paasapäiv ja veiga pall′o inemiisi oll′ tuus aos tulnu’ kodokanti käümä.

Inemisõ’ pakva’ kokkotulnudõ arvus erinevät hulka – kiä pakk alla tuhandõ, kiä jalki vähemält puulttõist tuhandõt. Kindla om, õt inemiisi oll′ viländ tuu jaos, õt kuningriigi päivä ka edespite kõrralda’.

Hõrna Aare kaess tagasi niimuudu: “Mis inemistehe putus, sis ma pilte kaieh tulõta miilde, õt õks huviga tulti kohalõ. Tuntav osa oll′ ka muialt, Tarto rahvast. Kes muidogi tulliva’ höste üteh, olli’ leelokoori’. 1980. aastidõ keskpaigah ja lõpu poolõ olli’ leelokoori’ tegelikult seto liikumisõ põhialos. Nimä’ toimõti’, teie’, läbi näide läts sõna. Nää’ kutsi’ ummi sugulaisi, lähedäisi. Leelokoori’ ja kogo Setomaa tull′ höste üteh. Luhamaa nulgast tull′ rahvast, Valgõmäe Paul oll′ kõgõ asju man, Petsere poolõ päält Tammeoru Tepo. Kunagi oll′ tuud lava jaost traktorikast vai oll′ säedü pinke pääle tuu lava. Kui Anipai Vello ja Hao Paul sääl omma’, sis rahvas om praktilisõlt kõik näide mano üles roninu ja kullõsõ’, naardva’. Distantsi olõ-i. Rahvas võtsõ taa aśa umast.”