Seto Kuningriik 2011

XVIII Kuningriigi päiv 6. augustil 2011 Obinitsah

Ülembsootska ja meistri´

Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

Kuningriigi päiv jõudsõ umma sünnükotusõhõ Obinitsa neländät kõrda. Riide, viiendäl augustil peeti väikene kuningriik vai Seto suvõülikuul seto kultuuri loengidõ, koolituisi ja opitarrõga.

Huvilitsi oll′ päiv varahamba kotusõlõ tulnu’ kümnit, kellele oppust seto söögi, leelo, tandsa, näputüü ja aoluu alal jai’ Riitsaarõ Evar, Sarvõ Õiõ, Hõrna Rieka, Leppiku Sakarias ja mitmõ’ tõõsõ’. Eri piatuspaiku vahel, koh erinevä’ teema’ ette võeti’, vidi rahvast pillimänguga ansambli Kiiora.

Päävä lõpõt′ Taarka perimüstiatri Kauksi Ülle näütemänguga “Maŕatśauk”, kohe tull′ kokko nii pall′o tiatrihuviliisi, õt perämitsil oll′ suurõ moro pääl hüä istõkotusõ löüdmisega tükk tegemist.

Puulpühä hummog nakaś pääle lauluimä kujo man, koh laulti mi seäst ar lännü’ sõnolistõ mälehtüses. Säält tulti ütitseh rongkäugih lauluga koolimaja mano, koh hümni laulmisõ aigu heisati lipp. Edesi minti umakõrda kooli mano staadioni pääle, koh katsatõistkümnes kuningriigi päiv sai amõtligu algusõ.

Kaunistuisiga lava oll′ küll uhkõmp autokastist, edimätse kuningriigi lavast, a siski kinäste lihtsa ja lubasi laval olijil sündsähe silmä paista’. Lava ülemätsel veerel olli’ mustal kangal värmilitse’ triibu’ üteh CD-plaadõst tett mustridõga ni lava külgi pääl värmilitsõ langaga üle kerit puupulgõst valmistõdu’ püramiidi’.

Kõrraldajidõ puult võti’ sõna päävä juht ja Meremäe vallavanõmb Lillmaa Villu ni ülembsootśka Raudoja Ahto. Naabõrriigist Eestist tõi’ tervüisi välisministri Paeda Urmas ja Riigikogo esimiis Ergma Ene.

Inne ku võistlusõ’ pääle naksi’, kingiti viimädse aastaga tegijilõ lauluimä Taarka klaaskujo. Tõisi seäh löüse’ armärkmist näütüses Leima Aarne ettevõtminõ murõhta’ kõigilõ Luhamaa küllile setokeelidse’ nimesildi’, ni Raali Ain ja Andresoni Sigre Rikka Ivvani pillilaagri iist.

Kuum ja pääväpaistõlinõ päiv lätś edesi tavaperätsidõ võistluisiga. Käsitüümeistri valiti śoo aastaga vällä nuidõ hulgast, kiä mõistsõ’ tetä’ kõkõ kinämbä suurräti. Vägimehe võistlusõl võti’ nii tava- ku rahvarõivih mehe’ umavahel mõõtu vägikaikavidämisõh ja suurõ sõanuia kiiora hiitmisõh. Kuninga vägimehe tiitliga krooniti paarkümmend aastakka Kõrveküla rammumehe võistluisi kõrraldanu’ Pärsiku Margus.

Ku sõnolisõ võistlusõl om iistütlejäl päämätselt üteh uma kuur, sis katõkõrdsõl kuninga sõnolisõl Sarvõ Õiõl oll′ toetajas õnnõ tütär Maaŕa. “Midä inäbä inemisi, tuud veidebä õgaüts hindäst and, a ku laulat väiko kambaga, sis om õga helü kuulta, kiäki’ saa-ai niisama vahti’ ja õnnõ suud liigta’,” selet′ Õiõ, õt mille tälle meelüs laulda’ katõ-kolmõkese.

“Umma laulu lindi päält kullõldõh tull′ kõik miilde, õt midä ma sis näi ja mõtli, kuismuudu inemisõ pääle kaieh mõttõ’ liiku’ ja laulu tõõsõst kääni. Ku sa laulat vai kirotat, sis olõt kõrrast nii ku alastõ. Sul olõ-õi määnestki kaitsõt pääl. Kõrrast olõt tävveste ihoütsindä ja saa-ai hindä iist saista’.”

Inne ku ülembsootśkat valima naati, astõ’ tandsusammul lava pääle külälisõ’ Pihkvast.

Ülembsootśka valimistõl astõ’ pakkõ asõndanu’ laudu pääle kolm sootśkat: Sarvõ Õiõ, Hõrna Aare ja viil amõtih ollõv Raudoja Ahto. Valimisõl tetti õgasugumatsi trikke ja inemistõ hanna’ valitavidõ iih olli’ pikä’. Õiõ, nigu tälle umanõ, viit′ aigu laulmisõga, Aare hoit′ korgõh üleväl minevä õdagu etendüse rekvisiiti, maŕatśaukuga lippu, a Ahto näüdäś kõigilõ umma hüvvä tasakaalutunnõt seto asju ajamisõh tuuga, õt saiś tsõõkuva lavva pääl vaehtõpääl ka pää pääl.

Rahvalõ miildü siski Raudoja Ahto, kiä pääle vahtsõ amõtiao edimäst ülesannõt, kuninga meistreile avvutaso kätteandmist võtt′ üteh sõasuurõmba Jäägri Merlega vasta sõaväeparaadi.

Paraadi päältkaejidõ summ oll′ suur, tundu, õt üle terve platsi kogonõti sõamiihi kaema. Śoo kõrd oll′ tavaperätsest vähämbä rassõtehnikat, päärõhk oll′ jalaväel.

Tuulsamal aol, ku kuninga tõõsõ’ meistri’ pääle sõaväelitsõ jõvvu ülekaemist astõ’ kuninga lavva taadõ, võtt′ kuninga śoo aastaga pillimiis Sarvõ Jaan vällä uma pilli ja nakaś mängmä. Tälle and′ vahepääl puhkust ansambli Kiiora.