Seto Kuningriik 1998

V Kuningriigi päiv 8. augustil 1998 Meremäel

Ülembsootska ja meistri´

Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

Viies Seto kuningriigi päiv jõudsõ ringiga tagasi umma sünnüvalda, a mitte sünnüpaika. Kuigi pääle Luhamaa ja Mikitamäe om no’ ütes kokkotulõmispaigas ka Värska, üteldi tuu kõrd kampa lüümisest ar. Hõrna Aare pakmisõl kõrraldasõ’ Obinitsa ja Meremäe tõõnõtõõsõ ala umah vallah kuningriigi päivi.

“Jah, tuu üle käü meil vaiõlus. Kotusõ poolõst om Meremäe mägi üts parembit kotussit, või-olla’ eski kõkõ paremb. Meremäe rahva poolõst tä võisi’ki olla’ Meremäe mäe pääl, aga osa Obinitsa rahvast, kiä om algusõst pääle aśa man olnu’, taha-i, õt Obinitsa pildilt kaosi’. Mi olõ tennü ettepanõku, õt üts kõrd Meremäe mäe otsah, tõõnõ kõrd Obinitsah,” selet′ Aare.

Aare nimet′ küll Meremäe mäke, a edimäne kuningriigi päiv Meremäel oll′ siski keskusõh kooli staadionil. Nakaś tä pihta keskpääväl hümni laulmisõ ja lipu nõstmisõga, ka loeti ette kuninga käsu’. Tavalisõlt tege sedä amõtih ollõv ülembsootśka, a aasta varahappa Luhamaal amõtihe valit Kera Volli saa-s kuningriigi pääväst osa võtta’, tuu peräst asõnd′ timmä kõiki volituisiga Hao Paul.

Vällä hõigati ka ülembsootśka kandidaadi’. Nime’ üteh lühkü tutvustusõga olli’ väläh tiidütüstahvlil, ka kanni’ kõik kuus miist terve päävä samasisulist silti umah kaalah. Illatsimbil aastagil om olnu’ murõht tuuga, õt olõ-i kandidiiri tahtjit just ülearo, śool pääväl tahtsõ’ ülembsootśka amõtit hindäle tervelt 6 miist: Hõrna Aare, Nurmeotsa Sulo, Polli Meelis, Raudoja Ahto, Vananurmõ Ilmar ja kolm kõrd jo sedä amõtit pidänü Hao Paul.

Platsilõ päsemises pidi edimäst kõrda piledi asõmõl lunastamma viisa, miä kohust′ ostjat kinni pidämä nii rahvusvahelitsõst inemisõ-õigusõst, üldtunnistõt mõistliku ülevähpidämisõ normõst ku Seto kuningriigi säädüisist. Kooni noidõ nõudmistõ vasta essümiisi olõ-s, and′ viisa õigusõ liiku’ piiramalda pääliinah Meremäel ni Seto kuninga Peko ja tä säädüisi tävveliku kaitsõ. Viisa sai osta’ tollipunktist, koh suur piiripost ja tõkkõpuu takisti’ lubamalda edesi päsemist.

Kuninga meistrimiihi välläsortmisõh mändsitki suuri muudatuisi olõ-s – sukakudaja asõmõl valiti pitsikudaja, a ülejäänü’ olli’ sama’, mis varahappa. Ku parruisi olõ-s sõnolisõ vai pillimehe võistlust, lõbust′ rahvast pritsimiihi orkestri. Platsi pääle oll′ tuud ka tuliverrev tulõtõrjõauto, minkõga tutvustõdi, kuis tuu kistutaminõ käü, ja rahvalõ rõõmus lasti morolõ suur kuhi vattu, kohe kõik latsõ’ ja latsõmeelelitsõ’ mängmä kihodi’.

Mitmõ tandsu- ja pilliluuga astõ’ üles külälisõ’ Marimaalt, tervüisi tõi’ ka sõbra’ Soomõst. Pääle külälistõ sai’ sõna ka nulkõ esindäjä’, kiä kõnõli’, kuis näide aasta müüdä lätś ja midä tuu aoga ar om tett.

Nii pääväpaistõt ku vihmasaari nännü’ laadaplatsil pakuti jo kolmandat aastakka Kuningriigi Päeva sildiga A Le Coqi pudeliolut, a śoo jäi ka viimätses kõrras. Huvilitsõ’ sai’ platsi pääl kaia’ sepätüüd ja eśki sääl aśaosalinõ olla’. Sepp Tammõ Alar valmist′ pääväga mitu odaotsa, mis paraadih ka jo kõrraga käüki lätsi’. Nuu’ jäi’ kuninga sõaväele, a lätsi’ paraku peräh kaoma.

Kuningriigi pääväl olli’ vällä pantu’ ka Setomaa Valdu Liidu kõrraldõt Setomaa-teemalitsõ fotovõistluse paremba’ tüü’.

Kuulutõdi vällä võitjas tulnu’ kuninga meistrimehe’ ja naati valima ülembsootśkat. Kõõ suurõmb muudatus, miä võrrõldõh varahatsõmbaga tetti ja om püsümä jäänü’, oll′ ülembsootśka valimisõ kõrrah. Ku neläl innidsel aastagal käve valiminõ hääletüssedeli kasti laskmisõga, sis Meremäel minti edimäst kõrda uma kandidaadi perrä handa. Võisi’ üldä’: valimistõ kõrraldus muutu läbipaistvas, a tulõmus silmiga nättäväst.

Toetajit jakku kõigi kandidaatõ jaos, a kõkõ pikembä hanna sai hindä taadõ Hao Paul, kiä alost′ tuuga umma neländät amõtiaiga.

Kuningriigi sõaväeparaad oll′ osavõtjidõ poolõst suur. Umma valmisolõkit Setomaad kaitsa’ näütsi’ nii jao’ ja rühmä’, kelle varustusõh löüdü teräväotsalitsi saibit, sõanuijõ, lapjit ni muid sõariistu, ku ka leelokoori’, kiä säi’ tsihis üleväh hoita’ ummi võitlõjidõ vaimu, a vastalitsõ’ oimõtus laulda’.

Peräst paraadi vastavõtmist haard′ ülembsootśka Hao Paul kuninga sõnolisõ Kõivo Anne ja tõõsõ’ leelonaase’ käevangu ni kutś lauluga inemiisi toidukraamist loogah kuningalauda.