Seto Kuningriik 2009
XVI Kuningriigi päiv 1. augustil 2009 Luhamaal
Ülembsootska ja meistri´
Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:
Neländät kõrda Luhamaal peetü’ kuningriigi päiv vahet′ asupaika ja tä viidi koolimaja takast platsi päält ar Määsi mäele, koh nelli aastakka tagasi tahvitsõdi välla puust Peko kujo, midä Riitsaarõ Evar pidi paduvihmadsõ kuningriigi päävä põhjusõs.
Suurõs vastandis eelmätsele Luhamaa nulga kuningriigi pääväle oll′ śoo päiv väega pallav ja pääväpaistõlinõ. Kuigi vahepääl tull′ väikene vihmasopsahus, oll′ tuu nii lühkene, õt inemisõ’ olli’ innemb kerge jahutava kastmisõ üle rõõmsa’.
Üte pääkõrraldaja, Misso kooli värske huvijuhi Mälzeri Inge sõnotsi oll päävä kõrraldaminõ tõsinõ välläkutsõh. Kuigi 2005. aastagal oll′ pidoliisi kõgõst paari tuhandõ kandih ka kehvä ilma tõttu, oll′ huviliisi hulk vahepäälsidõ aastakidõga perätühe kasunu’ ja aasta varahampa oll′ Värskah jo inemiisi ligi 6000. Luhamaalõ võidsõ uuta’ sama pall′o, tuuperäst oll′ väsünü’ koolimaja mant vaja ar minnä’, sinnä rahvas lihtsalt mahtunu-s. Põld korgõ mäe otsah vai kuningriigi lustiplats luudi tühä kotusõ pääle. Elektri lainati naabrimehelt ja ka parkmisplats tetti timä põllu pääle.
A tegijidõ kamp oll′ hüä, ni kuigi ülembsootśka Hüdsi Silveri sõnul oll′ paar kuud varahampa viil tävvelik tühjüs ja tegijidõ kampa olõ-s viil kokko hõigatki, sai Luhamaa rahvas ülembsootśka arvatõh umbõhõ häste hakkamma. Inge küll mäleht′, õt suurõmb eeltüü käve jo ütessä kuud varahappa, ku tull′ löüdä’ piledi müüja’, leppü’ kokko maaumanikuga ja tetä’ muud tarvilist.
Latsi pääväl, mis peeti Luhamaal edimäst kõrda, oll′ pilt siski kurvalinõ. Lavalaudu viil tõrvati ni lava olõ-s viil katustki pääle saanu’. Latsi tuu sekä-s. Järgmätses pääväs oll′ ka lava püstü, hainarulli’ istmisõs olõmah ja pido tull′ sündsä.
Latsi päiv oll′ tegelikult vinnütet katõlõ pääväle, kuna pääle seto kumbidõ ja rõividõ opati ka lastukatusõ lüümist ja hobõsõ ettepandmist. Kokko tull′ 70 last üle terve Setomaa, ka Tal′nast ja Tartost. A küläliisi tull′ eśki Udmurdimaalt.
Nuuŕsootśka Ämariku Evelini amõtiaig sai läbi ni valiti vahtsõnõ. Kandideere’ Mõrra Liia, Leima Matis ja Sarvõ Ants. Edimält pidi’ kandidaadi’ vastamma kroonikogo küsümüstele, peräst tuud lätś hääletämises, koh inämbüse poolõhoiu võit′ umakandi näio Liia.
Kuningriigi päävä hummogu sõidi’ki kaarikul Määsi mäe otsa ülembsootśka Hüdsi Silver ja vastvalit nuuŕsootśka Mõrra Liia. Masti tõmmati lipp ja laulti hümn.
Kuulutõdi vällä sõnolisõ võistluse teema, minkõs śoo aastaga sai handśa, japääle nakaś pääle ka muidõ kuninga meistrimiihi välläsort′minõ.
Muusikat ja tandsu jakku ka välläpoolõ püünet. Tsipa kavvõmbah morol võidsõ nätä’ ansamblit Klapp, kiä tutvust′ rahvalõ umma vahtsõt plaati, niisama kostu õga nulga päält karmośka ni kandlõ hellü.
Määsi mäel tetti tuul pääväl ka mitteamõtlik maailmarekord Serjoža tandśmisõh – vaivalt õt nii pall′o paarõ kunagi sedä tandsu om kõrraga tandśnu’. Hand küündü pikält mõlõmbalõ poolõ lavva.
Tavalisõlt omma’ ülembsootśka kandidaadi’ pakkõ pääl kõrvuisi, näide poolõhoitja’ niisamma muudu kõrvuisi hannah. Śoo kõrd panti kats kandidaati, Hüdsi Silver ja Sarvõ Õiõ saisma sälä’ vastamisi. Silver tulõt′ miilde, õt tahtmisõst tiidä’ saia’, määne sais om, kaehut′ timä õks üle ola Õiõ valijidõ poolõ, a Õiõ umakõrda Silveri poolõ. Mõlõmba’ hanna’ vingõrdi’ mäe külgi pääl ja ülevaatõ puuduminõ handu pikkusõst hoit′ põnõvust üleväh.
Läbi aastidõ kuningriigiga kokko puttunu’ inemisõ’ olõ-i mõistnu miilde tulõta’ nii kõvva ja tasavägist konkurentsi: Sarvõ Õiõ võit′ kõgõst 5 helüga: Õiõ hannah oll′ 451 puuldajat Silveri 446 vasta.
Päävä lõpõt′ sisseharinu’ sõaväeparaad, mis vingõrd inne lava ette jõudmist tävveh hiilgusõh müüdä mäe külge üles, nii õt pilt timäst oll′ väega kinä. Harilikust rohkõmp oll′ śoo kõrd raskõtehnikat – veoki’, tsikli’, ATV’ ja viimätsist ümbre ehitedü’ soomuki’.
Piledimüüja’ usu-s silmi, ku pido lõpuh pidolistõ arvu kokko lüvveh vällä tull′, õt kuvvõtõitkümnendäl kuningriigi pääväl käve üle 6000 inemisõ.