Seto Kuningriik 2012

XIX Kuningriigi päiv 4. augustil 2012 Verskah

Ülembsootska ja meistri´

Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

19. kuningriigi päiv tõi kokko rekordarvu rahvast – Värska lauluplatsilt käve pääväga läbi päält säitsme tuhandõ inemisõ.

Päiv varahampa peeti suvõülikooli kõrval ar ka väikene kuningriik Seto talomuuseumi laidil. Noorilõ kõnõldi rahvarõivist, opati tandsa ja laula, kullõldi ja püüti ar tunda’ tsirgulaulu, tetti näputüüd. Õdaguspoolõ valiti amõtihe ka vahtsõnõ nuursootśka, kelles sai Leima Matis Luhamaalt. Õdak lõppi 13. nuuri tandsjidõ suvõlaagri ülesastmisõga Värska spordiplatsil kuuh ansambliga Zetod.

Puulpühä keskpääväl sõidi’ kaarikuh päivä avama ülembsootśka Raudoja Ahto üteh vahtsõ nuursootśka Leima Matisõga. Laulti hümn, nõstõti lipp ni pääle Peko käskõ ettelugõmist kuulutõdi kuningriigi päiv avatus.

Päälaval lätsi’ vallalõ tavaperädse’ mõõduvõtmisõ’: valiti kuninga pillimiist ja sõnolist, kasatski ja kargusõ kargajat. Leelovõistlusõ teemas oll′ śoo kõrd seto kiil ni jo kuvvõndat kõrda tull′ kuninga sõnolisõs Hainsoo Minna.

Pidoplatsi kõrval nõlva all, koh Vanõmuisõ suvõetendüst “Pekot” om mängit, oll′ tsill′okõnõ lava, midä kutsuti Peko lavas. Vahtsõ nuursootśka Leima Matisõ ja nelli aastakka tagasi ka Värskah nuursootśkas valit Ämariku Evelini juhendamisõl asti’ sääl püüne pääle mitmõ’ koori’ ja pillimehe’ nii Setomaalt ku välästpuult. Väega kinä etteastõ anni’ jalki 13. nuuri tandsjidõ suvõlaagri noorõ’, kiä pelgä-s kuntligatsõl pedäjäkukka ja liiva täüs mõtsaalosõl suuri ja vunki täüs tandsutsõõrõ karada’.

Ilm oll′ küll pallav, a laululava kõrval kasuva’ korgõ’ kõo’ paki’ sündsät viluvarjo. Inemisõ’, kiä platsil uma piknikuteki pääl pikudi’, üridi’ hoolõga puie vaŕoga üteh liiku’.

Näputüüd võiva’ küll ka mehe’ tetä’, a inämbüisi om taa siski naisi pärusmaa olnu’. Kuigi 2010. aastal valiti Mikitamäel käsitüümeistris nii naistõrahvas ku ka miis, olõ-i varahappa erälde puutüütegijat valit. Sändse tiitliga läts kodo Otsa Andres, kiä aastit om kuningriigi päivi taldõ pannu läbi pildikaamera.

Õt päälaval juusk′ pääväkava plaanist rutumbahe edesi, pallõldi asnsamblil Kiiora ar täütä’ paarikümneminodilinõ mulk, miä mitmõl põhjusõl eśki pikembäs vinnü.

Sis olli’ jo ka paku’ paigah ja ülembsootśka kandidaadi’ valmi’ vällä astma. Lava pääle panti kolm pakku, kohe astõ’ pääle Sarvõ Õiõ, Leima Aarne ja suurõmbalõ summalõ imehtüses ka mustah mulgi pikksärgih Maateni Siim. Viimäne lubasi ühendä’ seto ja mulgi rahva, seto verd paranda’, mis pidi sis vihjamma seigalõ, õt timäh om seto ja mulgi veri kokko saanu’, ja setokõisilõ rikkusõ majja tuvva’. Rahva hulgah timä pakmise’ poolõhoidu võida-s ni Siim jäi uma paarisaa helüga kolmandas. Tõisi kandidaatõ hanna’ haardu’ pall′o kavvõmbahe. Sarvõ Õiõ sai kokko umbõs 300 toetajat, a ülekaaluka võidu 517 hannahsaisjaga võtt′ Luhamaa miis Leima Aarne. Kokko võtt′ valimisõst osa uma tuhat inemist.

“Tuu om õks väega ummamuudu tunnõ,” tulõt′ Värskah peet kuningriigi päivä ildampa miilde ülembsootśka Leima Aarne. “Ku sa tiiät, õt kandideerit ülembsootśkas, sis nigu sa platsi pääle astut, elät sa tuu tähe all. Ütel hetkel tulõ täütä’ tuu lehekene, koŕada’ allkirä’, mõtõlda’ tuu pääle, midä sa säält paku päält mikrofoni ütlet. Sa olt edimätsest minotist pääle tõist muudu, sa näe-i õga kuulõ-i hindä ümbre pall′ot. Ni sis omma’ su ümbre nuu’, kiä su kandidatuuri esidi’, nimä’ käävä’ ja kumṕva’ su pulssi, õt kas olõt õks viil eloh. Sis sa murõhtat tuu peräst, õt kas su toetajidõ kuur, kes sinno laval kitmä piasi’, om õks su lähkoh. Kõik tuu kuningriigi päiv kulus ar kandidiirmisõ ettevalmistamisõ pääle. A tuu kuninga laud, tuu oll′ eriti müstilinõ sääl rehetarõh.”

Vahtsõnõ ülembsootśka Leima Aarne ja päävä jago nuursootśka amõtit kandnu’ Leima Matis sai’ no austa’ kõiki kuninga meistrimiihi, kellele kingiti lisas austava tiitli tunnuskiräle ka katusõlastu ümbre köüdet kinä vüü.

Õdagu üts rahvarikkamb osa oll′ kuninga sõaväeparaad. Talomuuseumi takast pääle naanu’ rongkäügist osavõtja’ saa-s pikä tii pääl kaibada’ päältkaejidõ puudusõ üle. Rahval oll′, midä kaia’. Paraadih oll′ väläh suurõl hulgal rassõtehnikat, näide hulgah Kihnu naase’ mootorrattidõga, Setomaa Kuningriiklik Pritsikomando, kiä rahvast palava päävä õdagu viiga jahut′, allviilaiva’ ja kondiaurol tüütävä’ jalgratta’.

Ku sõavägi ja rahvas olli’ platsi pääle lakja lännü’, astõ lava pääle ansambli Klapp, koh mänge’ varahambadsõ’ kuninga meistripillimehe’, ja tandsit′ rahvast tunni-puultõist. Kuigi inämbjago rahvast läts lakja, jäi’ mitmõ’ki viil lämmind suvõõdagut meeliskitsma.