Seto Kuningriik 2005
XII Kuningriigi päiv 6. augustil 2005 Luhamaal
Ülembsootska ja meistri´
Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:
Ku mõtõlda’ 2005. aasta kuningriigi pääväle, sis halgahtas arvada kõigilõ edimätsenä miilde meeledü kõva vihmasado, mis tävve jõvvuga pässi vallalõ pääle lõunaht. Ülembsootśka jäigi valimalda, tuuhu amõtihe jäi kolmandas aastagas Riitsaarõ Evar. Vihm joht nii pall′o sekä-s, õt meistrimiihi võistlusõ’ olõs tulnu’ poolõlõ jättä’, a tunnistähe’ tull′ siski kätte jaka’ paar nädälät ildampa Obinitsah “Taarka” etendüse lõpuh.
Tõist kõrda tõmmati kuningriigi pääväl masti 2003. aastagal valit ja aasta iist preestri puult sisse õnnistõt peris uma amõtlik Setomaa lipp. Kuningriigi pääväs ehitedi koolimaja platsi pääle vahtsõnõ külähäll ja vahetõdi vällä lavaedine põrmand.
Om olõmah seto hümn ja seto kuningriigi hümn, kohe tull′ mano paar lisasalmi – erinevält varahitsõmbist aastagist oll′ śoo aastaga paprõ pääl hulka pikemb laulutekst. Tõist aastakka ülembsootśka amõtih olnu’ Riitsaarõ Evari põhjõndus oll′ lihtnõ: tegemist om Jaan Räppo luulõtusõ algtekstiga. Kuna ülembsootśka om kuningas Peko asõmik maa pääl, kelle sõna mass, sis nii saigi, õt laulti läbi kuningriigi hümni kõkõ pikemb versioon.
Päiv nakaś pihta hummogutsõ jumalateenistüsega Luhamaa keŕkoh, pääle tuud käüti vabadussõa mälehtüsmärgi man avvu andmah nuilõ, kiä saiva’ sõah hukka. Sis kogonõti kooli taadõ platsilõ, koh päiv võidsõ alada’. Kõik oll′ nii nigu tavaperädselt õks: ülembsootśka perälejõudminõ, kuningriigi välläkuulutaminõ, lipu nõstminõ ja hümni laulminõ.
Hõigati vällä ka pääväl kehtivä’ Peko säädüse’ ja käsü’. Pääle kuningriigi keele ja piiri paikapandmist and′ kuninga käsükiri tiidä’, õt Seto kuningriigih oma handśa-ajaminõ lubat, a tuu piat olõma kõrralinõ, kolm kõrd läbi aet ja õigõ kraadiga. A kes joogiga liialdas vai taplõmma tüküs, tuu hiidetäs motsilahe likku.
Tervitüisi sai’ jaka’ ka külälisõ’, päämiselt Vinnemaalt peri hõimurahva’, a sõpru oll′ tulnu’ ka Säksamaalt.
Meistridõ võistlus lätś vallalõ ja vihmast huul′malda jõuti siski nii kavvõndõhõ, õt kõkõ paremba’ löüti üles.
Ku õgal muul alal valiti vällä kõkõ tublimb, sis Hõrna Aare mälehtämist pite lätsi’ joogimeistrile antu’ helü’ poolõs. Tuuperäst kuulutõdi võitjas mõlõmba’ mehe’ – Hõrna Aare esi ni Oru Raivo. Ülembsootśka valimisõ tsurkõ paduvihm ar’, amõtihe jäi edesi Riitsaarõ Evar.
2005. aastak om olnu’ kuningriigi päivi aoluuh ainukõnõ, koh om nii hullustõ vihma valanu’, õt pido om tulnu’ poolõlõ jättä’. Tõisil kuningriigi päivil om küll ette tulnu’ väikeisi vihmahuugõ, a mitte nii hullõ, õt tuu olõs päivä segänü’. Innemb omma’ ilma’ olnu’ eräkõrdsõlt lämmä’ ja pääväpalava’.
Riitsaarõ Evaril om toolõ vihmasaolõ uma seletüs: Määsi mäel vooliti tuul aastagal Peko puuslit (kujo) tuusama ao lähkoh, kuna kooli morol peeti kuningriigi päivä. Ku muistõhaava om õgal pööripääväl -vai mõnõl muul aol tuul pühäl mäel midägi õks tett, pallõld, laulõt vai tuld palotõt, sis inne tuud aastakka pikkä aigu nii tetä-s. A tuud vanast peläti – ku jätät kõrra vai rohkõmp vahelõ ja sis vahtsõst läät, sis võit takastjärgi hädä kaala saia’ ka kõiki nuidõ vaihõlõ jäänü’ kõrdu iist. Śool aastagal tull′ sis kõva vihm.
Riitsaarõ Evari tiidä’ oll′ 2005. a Luhamaa kuningriigi päiv ainus, koh Peko kujo oll′ terve päävä laval nätä’.
Peräst kellä viit toimuma pidänü’ ettevõtmisõ’ kas tõugati edesi – meistride austaminõ, vai jäteti ar – sõaväeparaad, ülembsootśka valiminõ. Paraadiläbiviijal sõasuurõmbal Nurmeotsa Sulol jää-s muud üle, ku sõariista’ tagasi Värskahe sõiduta’.
Vihmatsõst ilmast huul′malda käve Misso vallavanõmba Sika Lembitu jutu perrä kuningriigi päävält läbi 2000–2500 inemist, a õdagu kellä säitsme paiku võidsõ koolimajah viil nätä’ üle 300 pidolisõ, kiä katusõ all kirmast edesi pei’.
Tulõvatsõlõ sootśkalõ Leima Aarnelõ oll′ 2005. aastaga kuningriigi päiv edimäne, minkõh tä osalinõ oll′. Pääle suurõ vihma ja edimäst kõrda kuningriigi pääväle tulõki jäi tälle päiv miilde tuugi poolõst, ku rassõ oll′ handśat kätte saia’: “Ütel sugulasõl oll′ üteh ka sõbõr Ameerikast, kiä tahtsõ tuud pruumi’. Handśat saia’ oll′ väega rassõ. Ma mälehtä-i, kelle kaudu, a meid viidi sis Luhamaa koolimaja sahvrihe, kohegi tagaruumi. Sääl sis kiäki pakk′.