Seto Kuningriik 2003

 X Kuningriigi päiv 2. augustil 2003 Obinitsah

Ülembsootska ja meistri´

Seto Instiituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

Edimäne juubelikuningriik, numbrilt sis jo kümnes, peeti sünnüpaigah Obinitsah. Päiv varahappa peeti minehaava algusõ saanu’ latsi päiv. Jo hummogu kellä ütsäst alatõh kogonõdi Obinitsa vanna koolimajja, säeti üles stendiettekannõ uma kooli viimädse aastaga tegemiisist ja süüdi hummogust. Keskpääväl minti lauluimä kujo mano päivä pidolikult alostamma, minkõ pääle lätsi’ vallalõ võistlusõ’ ja koolitusõ’.

Noorilõ opati sõira kiitmist, korvi kudamist, tütrikilõ nii kargust ku kasatskit, tśurrõlõ õnnõ kasatskit. Pääle tuud sai’ noorõ’ kõnõlda’, kuis näide viimäne aastak müüdä lätś ja midä om tett seto kultuuri hoitmisõs ja edendämisõs umah koolih.

Peräst lõunasüüki käuti uuŕmah Piusa liivakuupit ja Tudõrna savikua tegemiisi. Sis liiguti Raudoja Ahto tallo Hilana küläh, koh peeti kuulõ vaihõl Setomaa teemalinõ viktoriin ja iloõdak. Inne kesküüd olti jo tagasi magamispaigah Obinitsah.

Järgmäne päiv nakaś poolõ ütsä aigu Obinitsa keŕkoh jumalateeństüsega ja keskpääväl kuningriigi päävä vällähõikamisõga. Pääle ülembsootśka Luigasõ Inara perälejõudmist nõstõti hümni laulmisõ aigu lipp, loeti ette Peko käsu’ ja tutvustõdi pääväkavva. Sõna sai’ ka külälisõ’. Eesti riigi puult tõi tervüisi kultuuriministri Paeda Urmas.

Lauluimä kujo mano oll′ ehitet kimmäs lava, mis kavandati alalitsõs, a paraku pia-s tä vasta ja laotõdi ar. Juubelikuningriigi pääväl peeti sääl nii pillimiihi ku kargusõ ni kasatski võistlusõ’. Päälava kuuh käsitüü ja söögiga oll′ siski kooli spordiplatsil. Mitmõ’ osalõja’ mälehti’, õt sääne liialinõ lakjalaotaminõ olõ-s hüä joht, kuna mitmõ erinevä võistlusõ vahel aelõminõ võtt′ liiast pall′o aigu. Tuu iist oll′ jalki võimalik pitä’ mitut larmakat võistlust kõrraga.

Võistluisi siäh olli’ varahimbist kuningriigi päivist jo tutva’ ala’. Lisas tavaperätsele käsitüümeistrile valiti latsipääväl ka käsitüümeistri tütrika hulgast ni lastukorvi kudaja ja sõirameistri. Vahtsõnõ ala oll′ lastukatusõ lüüminõ. Paraku jäi śoo võistlus ainsas kõrras, nii om Kunnusõ Andres täämbätse pääväni kuninga katusõlüüja.

Jo kats aastakka tagasi olli’ sõnolisõ võistlusõl väläh 14-aastanõ Vabarna Jalmar ja 17-aastanõ Sarvõ Maaŕa, tuvvõh tuuga värsket verd võistlusõlõ, kohe seeni tulli’ vällä õks vanõmba’ lauluimä’. Śool aastagal oll′ võistlusõl väläh ka Värskast peri kolmõtõist ja poolõ aastanõ Viskari Jaanus, kiä oll′ žürii arvatõh ummi sõnnuga kõkõ paremb, ni om tuuga vanõmbidõ ja elokogõmuisiga leelonaisi kõrval konkurendsilda kõõ noorõmb kuninga sõnolinõ.

Kõkõ paremba piiragu, leevä, sõira, ollõ, veini ni handśa hindamisõ komisjonih tahtsõ’ osalisõ’ olla’ pall′o’. Huul′malda väikust osavõtumassust olli’ sääl hanna’ nii pikä’, õt pelg tull′, kas võidusüüki ja -juuki kuninga lauda õks jakkuski. Kuigi ollõ pruul′mist peetäs rohkõmp nigu miihi tüüs, võit′ ka śool aastagal kuninga ollõtegija tiitli Heliste Leida. Kümne aastaga seeh oll′ taa tiitli võitnu’ kõgõst kats miist.

Poolõ viie aigu naati valima ülembsootśkat. Jo kats aastakka tuud amõtit pidänü Luigasõ Inara rohkõmp kandideeri-s. “Mu aig sai ümbre,” selet′ tä ja kinnit′, õt kõik plaani’, miä tä täütä’ tahtsõ, sai’ ka ello viidüs.

Pakkõ asõmõl roniti śoo kõrd koolilaudu pääle – näge kavvõmbahe ja kandidaati hinnäst saa ka parembahe kaia’! Ülembsootśkas tahtsõ’ saia’ viis kandidaati: Riitsaarõ Evar, Hõrna Aare, Nurmeotsa Sulo, Blumi Silvi ja Sarvõ Õiõ. Kõkõ pikembä hanna koŕaś hindä taadõ umakandimiis, kunstnik ja Obinitsa kooli poistõ tüüoppusõ oppaja Riitsaarõ Evar.

Ku ülembsootśka oll′ ar valit, kogoti paraadi jaos kokko sõavägi. Sõasuurõmba Nurmeotsa Sulo kamandamisõl pässi paraadi etteotsa lennusalk, minkõ peräh tull′ viivägi, mõistõtaval põhjusõl oll′ näide ainus paat nõstõt hobõsõvankrilõ, ja sis ülejäänü’, maaväe salga’.

Ku rahvalõ väega miiltpite olnu’ paraad läbi sai ja inämbüs sõariistu kooli kuuri tagasi viid, anti meistreile kätte avvukirä’. Päävä lõpõt′ kuningalaud meistreile ja kutsut külälisilõ ni muidogi kirmas kõigilõ kuningriigi pääväst osavõtjilõ.