Seto Kuningriik 1995

II Kuningriigi päiv 20. augustil 1995 Obinitsah

Ülembsootska ja meistri´

Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

Ka tõõnõ kuningriigi päiv peeti 20. augustil, pühäpäävätsel pääväl, päiv päält paasapäävä. Algusõh oll′ plaan kõrralda’ kuningriigi päiv küll Võmmorski küläh, ilosah Piusa kääruh, a kõrraldamisõ murrit nakaś tulõma nii pall′o, õt lõpus peeti päiv õks ar jal Obinitsah. Sisse päsemises tull′ osta’ 6-krooninõ pilet, latsilõ oll′ pileti hinnas 2 krooni. Kõigi piledi ostjidõ vahel loositi vällä kohvikeedumassin.

Ülembsootśka Hao Paul härgüt′ rahvast ka pandma hinnäst kuninga alambas kirja. Kuna kuningriigi päävä tutvustus ilmu 11. augusti “Postimehe” leheh, oll′ tuu kiräkeeleh: “Et kuningal puudub senini usaldatav ülevaade oma kuningriigi alamate kohta, algab registreerimine Võmmorskis [tegelikult siski päävä toimumiskotusõh Obinitsah], ent see jätkugu ka hiljem. Registreerimine on täiesti vabatahtlik. Ei usk, rahvus, keel, vanus ega mõne muu riigi kodakondsus pole seejuures takistavaks teguriks, ainus tingimus on, et andmed paneb kirja registreerija isiklikult.”

Tõõsõs kuningas Peko tahtmisõs oll′, õt kõigi Setomaa nulkõ esindäjä’ annasi’ 5 minoti seeh ülevaatõ uma nulga elost, tutvustasi’ ummi tegemiisi ja kõnõlõsi’ kavatsuisist.

Peräst avamist jakku päiv kuninga meistridõ võistluisiga. Vällä sorditi kõkõ paremb sõira, ollõ ja veini tegijä, Setomaa vägimiis ja kuninga sõnolinõ. Edimäst kõrda oll′ võistlus kuninga handśa-ajaja ni vüükudaja nime pääle. Kõõ katõkümne aastaga seeh olõ-i inämb vüükudamisõ võistlust kõrraldõt. Teemas om olnu’ mõni muu käsitüü ala, kas korvi, suka vai pitsi kudaminõ, vai sis hoopis ülditsemb “käsitüümeistri” välläseletämine. Tuuga saa parhilla üldä’, õt kuninga vüükudaja tiitli om täämbätseni Saaremaa Mari käeh.

Vägimehe võistlusõ võitjast sai kuninga sõaväe ülemb. Sõnolisõ võistlusõga ütel aol peet vägimehe valiminõ meelüt′ suurõ osa päältkaejist hinda mano, a ka kuninga sõnolisõs püüdlejä’ laula-s tühäle platsilõ. Nimelt śood pei’ päävä kõkõ magusambas maaśkas külälisõ’ Soomõst, Tuglasõ seltsist ni Setokõisi sõpru seltsist, koh paras ports oll′ Pekostõ suguseltsi liikmit.

Sõnolistõ võistluse teemas oll′ “Pästä’ taha Petserehe” vai mõnõ’ muu’ sõnastusliku’ arõndusõ’, näütüses “Pässi Booŕa Petserehe”, vihjaminõ käve tuu kotsilõ, õt Vinnemaa president Boriss Jeltsin oll′ jo jõudnu Petsereh kävvü’. Lavalõ võidsõ minnä’ nii uma kooriga ku otsi’ abiliisi ka paiga päält. Õgast osalõmisest kirja pant leelokoorist kutsti üts liigõ osa võtma žürii tüüst, niisama pallõldi sinnä leeloakadeemikit. Kuninga sõnolisõ aunime pääle tull′ vällä võistlõmma ütessä sõnaseppä Meremäelt, Värskast, Mikitämäelt ni ka Võrost, Tartost ja Tal′nast.

Peko tahtminõ oll′ ka tuu, õt välissaadikidõ ja kuninga küläliisi ülesastmist tohisi-i reglamentiiri’. Tuu läts veigagi tarbis sis, ku külälisõ’ Soomõst tutvusti’ ni jäti’ rahvalõ välläjagamisõs ilda-aigu Kuopioh trükit seto rahvuseeposõ “Peko”.
Päävä algusõh panti paika ka ülembsootśka kandidaadi’, kinkast sai’ Võro koori esinaane ja kuninga edimäne sõnolinõ Linnupuu Anne, Meremäe vallavolikogo esimiis ja paigapäälidse elo vedosnik Hõrna Aare, edimäne ülembsootśka Anipai Vello, Seto Kongressi päävanõmb Vaidla Jüri ja valitsõv ülembsootśka Hao Paul. Parhilla saa ülembsootśka valimisõ kotsil üldä’, õt tegemist om kõkõ läbipaistvambidõ valimistõga, selle õt kõik nägevä’, kelle handa sa saisat. Edimätsil aastakil valiti ülembsootśka õgal puul kombõs saanu’ viisil – valija’ sai’ valimissedeli ja võidsõ’ tuu uma kandidaadi kasti laska’. Tõist aastat järgepite valiti amõtihõ Hao Paul.

Nigu eelmätsel aastagal, olõ-s ka śoo voori küläliisist puudus. Näid oll′ lisas Eestile ja Soomõlõ ka Norrast – mõtsasuumlasõ’ – ni eski mäemaridõ esindäjä’.

Śoo kõrra sõaväeparaadi võisi’ nal′aga poolõs ka muusikamiihi paraadis kutsu’. Ütehkuuh lubati kõik vastalitsõ’ koolnus mängi’. Ka kuningriigi pääväle tulnu’ Väikeisi Lõõtspille Ühing marssõ tõisiga sõaväeh.

Päävä lõpuh oll′ kuninga laud, kohe oodõti inemiisi, kes olli’ av´tanu’ kuningriigi päävä kõrraldamise man, kes sai’ sinnä kutsõ vai kellel oll′ midägi ütidse lavva pääle panda’.

Kell katstõist Obinitsah alanu’ kuningriigi päiv sääl siski lõpõ-s. Peko käsul pidi Seto kuningriigi lipp olõma masti nõstõt ka õdagutsõl Lepä kirmasõl, kohe minti edesi peräst kellä kuut. Tuuga oll′ sis päivä Setoma päälinnast Obinitsa, a õdagu kõrras ka Lepä külä.

"Russkii, neemets nii palaa –
meil om käeh no Eestimaa!
Oh sedä ilosat Eestimaad,
Muudsat maa-muna pääl!
Tuud ei mõista´ õnnõ mõtõlda
ja ara ka-ks tihka-i arvada´,
mille_ks naati tükeldämmä
peo suurust Eestimaad."

[vällävõtõh 1995. aastaga kuninga sõnolisõ Tiigi Olga võidulaulust]