Võistluisi juhõndi´

Leelokoorõ võistlus

Timahava om Seto Kuningriigih kõgõ parõmba leelokoorikõsõ välläsortminõ. Õks tuu jaost, õt nuu’ naase’ ja mehe’, kiä’ mõistva’ seto laulu tetä’, saanu’ vahtsit laula üteh kooriga ette kanda’. Śool aaśtagal om õnnõ üts teema, minkast om „Süämelt ar’...”.
Laul tohi-i olla’ pikemb ku nelli mintat. Laulda’ tulõ pääst, seto muudu (algriimih jne) ja seto viiega. Hinnatas kõkkõ tuud, miä seto laulu mano käü: sõnno, iistütlejät, killõt ja koori hellü. A niisamata ka tuud, kuis kuur ilotas ja helü kokko kõlas.
Oodami koorõ hüälmeelel ilotama ni võiki laulma. Oodõtas nii naisi ku miihi!
Päävedosnik: Mokornulga leelokoor, airatarros@gmail.com

Pillimiihi võistlus

Võistlusõl sorditas vällä üts kuninga pillimiis.
Mängi’ võit: libliklõõtsa, Teppo tüüpi lõõtsa, karmoškat, kiigat, (seto helühannaga) kannõlt.
Midä kaetas ja kullõldas välläsortmisõ man:
• tulõ mängi’ üts seto kargus ni üts vabalt valit tandsolugu, midä mängitäs Setomaal;
• pillimäng õkva kisk tandsma;
• pilli perrä om hüä ja kerge seto muudu tandsi’ ja lugu om mängit kimmä taktiga;
• pillimiis piät tiidmä ja mõistma tuust ka rahvalõ kõnõlda’, mäntsest nulgast lugu peri om vai kinka/minka perrä tä om tuu ar’ opnu.

Hindamistargol om õigus jättä’ avvuhind vällä andmalda’, ku olõ-i śood kõrda täüdet. Niisamatõ om näil õigus vällä anda’ lisaavvuhindu/tiitlit.

Vedosnik: Sigre Andreson, tel 507 1029; sigre@setomaa.ee

Kimmäs seto keele kõnõlõja

Seto Kuningriigi kimmäs seto keele kõnõlõja om tuu, kiä mõist seto keeleh veiga höste kõnõlda’. Tuu jaost saat kiräkeelidse jutu, miä tulõ tõlki’ seto kiilde (andas aig ette valmstada’) ja sis tulõ jutt lava pääl rahva iih ette kanda’.
Õgalõ ütele saa tõlki’ ummamuudu jutt. Võitja’ omma’ kõik, a kol’ kõgõ parembat saava’ finaali.
Kõnõlõja man hinnatas:
• tõlgitu jutu seeh olõsi-i kiräkeelitsit sõnno;
• seto sõnno käändmist-püürdmist ja keelekumu välläkuuldumist.

Hindaja’ võiva’ vällä anda’ ka eriavvuhindu.

Vedosnik: Rahasepä Rainer, tel 515 3161

Kargusõ ja kasatski võiki tandsminõ

Valitas illoś, tark ja kõrralitsõlt rõivih seto esindäja.
Kõgõ paremb kargusõkargaja ja kasatskilüüja:
• mõist seto muudu tandsi’;
• om seto muudu olõkiga ja kihähoitmisõga;
• mõist hinnäst pillimehe muusiga perrä säädä’ ja tandsi’;
• kargusõkargaja tands tsõõrih tõisiga ütehkuuh ja edvistämäldä kaejidõ jaost.

Ku om veidembä ku kats võistlõjat, sis hindamist tulõ-i. Ku kargust kargama pand kirja inämb ku kümme tandsjat, sis hinnatas naisi kargust erälde katõh kategooriah: vanikpää’ ja linikpää’.
Hindamistargol om õigus jättä’ avvuhind vällä andmalda’, ku olõ-i tingimuisi täüdet. Hindamistargol om õigus vällä anda’ erälde kitmisõ avvupapõr, ku tuu om ar’ põhjõndõt.
Päävedosniku’: Keerpalu Marika ja Elina, tel 528 9928

Naisi näpotüü võistlus

Teema: klaasisuuvüü/ pudelisuuvüü
Klaasisuuvüüd peetäs kõkõ uhkõmbast seto meeste vüüst. Tuu vüü valmstaminõ võtt ka kõkõ kavvõmb aigu. Inämbjaolt om vanal aol klaasisuuvüü tegemisel vaia olnu viit erisagamast värmi villast langa. Näpotüükonkursilõ tuudu vüü piässi olõma vähembält 1,6 meetrit ja vüüd ilostasõ’ tuti’.

Timahava saa kuninga näpotüü meistrist tuu, kiä om kotoh valms tennü kõkõ ilosamba ja kõkõ inämbä seto muudu pudelisuuvüü. Konkursil hinnatas, ku kõrdapite ja ku keerolitsõlt om tett, kaetas seto muudu olõkit ja hinnatas tuud, kuis om vüü tuttõga ilostõt.

Viimäne aig vüü tuumisõst üteh nimesildiga om 1. august 2024 Seto Käsitüü Kogo kontorihe Verskah. Töid võõdas vasta ka kuningriigipäävä hummogu infotelgih kooni’ kellä 11.
Töid hinnatas ja hindaja’ kuts kokko Seto Käsitüü Kogo. Kõigist konkursilõ esitet töiest pandas kokko näütüs. Rahva hääletüse tulõmusõna kuulutadas vällä ka’ rahva meelest kõkõ ilosamba klaasisuuvüü valmstanu’ näpotüülinõ. Vällä andas kats avvuhinda: rahva miildümine ja žürii paremp.

Päävedosnik: Kala Ingrit, tel 512 0659

Süüke ja juukõ võistlus

SÕIR. Võistlusõlõ tuud sõir piät olõma tett värskist kraamist (piim, kohopiim, või, muna’, suul). Sõir piät olõma ilosa värmiga, höste kuuh püüsümä ja hüä värski lõhnaga. Sõira seeh või tarvtada’ lisandina õnnõ küümnit. Sõira võtva’ vasta komisjoni liikmõ’, kiä’ kintäse’, kas sõir sobis võistlusõ reeglidõga.
LEIB om kullanõ pala, minkalõ anti suud, ku käärokõnõ maaha sattõ. Leib piät olõma juurõtisega tett, hüä maigo ja lõhnaga, ilosa vällänägemisõga, päält ille ja pakso koorõga. Pääle jauha või leevä sisse panda’ õnnõ nuid lisandit, midä om võimalik kasvatada’ Setomaal.
Leevä võtva’ vasta komisjoni liikmõ’, kiä’ kintäse’, kas leib sobis võistlusõ reeglidõga.
Śooaaśtakatsõl Seto Kuningriigi leevä konkursil osalõjal või tulla’ võimalus, õt timä retsepti perrä tett leib joud jaekette lette pääle Seto Kuningriigi leevä nime all. Sobiva retsepti autoriga kõnõldas läbi ja tetäs katõpuulnõ kokkolepeh.
PÕRKNAPIIRAK. Võistlusõlõ oodami põrknapiirakut, mink põhi om sepäga tett. Piirak või olla’ kinnine vai päält lahtinõ. Olulinõ om puhas põrkna maik, võimaligult vähäste lisandidõga. Piirak piät höste kuuh püüsümä, õt olõs lihtsa lõigada’ ja õt näesi’ illoś vällä.
Vedosnik: Pisukova Sveta, tel 5395 3650

HANŚA, OL’, TAAR ja VERREV VIIN. Setomaal paktas umatett kraami õks nõnnopite. Tuuperäst piät joogi’, mia’ kuningriigi võistlusõlõ rahvalõ maitsmisõst tuvvas, olõma hüä maigoga, vannamuudu ja kõrdapite tett.
Kõrralinõ hanśa piät õks vana viisi perrä olõma mito kõrda läbi aet ja tohi-i olla’ vähämb ku 50 kraati kangõ. Õigõ hanśa om rüäst tett ja väega avvu seeh omma’ nuu’ meistre’, kiä’ viil eis’ ka rükä kasvatasõ’. Vannamuudu tett hanśa om klaar ja ilma värmildä ni hüä lõhnaga, minkperrä saat õkva üldä’, õt kraam om paslik ja õigõ. Hüvvä hanśat piät vällänägemisõ perrä jo tahtma ja maigo perrä hüäst kitmä. Vastavõtja piät kõrraga ar’ maitsma hanśa ni ütlemä tuujalõ, kas juuk lätt Seto Kuningriigi meistri võistusõlõ vai jääs rahvalõ maitsa’.
Ol’ om üväst tett juuk. Olõ-i mesimakõ. Parasjako käünü. Tohi-i olla’ vesine. Piät olõma hüä juvva’ ja tegemä meele kergest.
Taar olõ-i kali. Innevanastõ tetti õgah taloh ummamuudu taari. Taar om leevä vai leeväkoorikidõ vai muud muudu jauhhõlõ pääle pant vii hapnõmisõ perrä saad hapu juuk. Taar piät olõma ilosa värmi ja hüä lõhnaga, tegijä piät ar’ seletämä taari tegemisõ. Taar piät olõma kõrralitsõlt aigupite ar’ hapanu ja piät olõma juujalõ meelelinõ.
Verrev viin om kodoaia vai mõtsamar´akõistõst õigõhõ kääritet juuk, miä olõ-i ätkest last. Õga meistri tege ummamuudu, tuuperäst tulõ eis’ pruumma tulla’, õt meistri vällä sorti’.
Vedosnik: Liivago Imre, tel 5383 1637

Võistlõmma tuud kraami iist mastas rahha:
• sõir 15 €/kg,
• piirak 8 €/kg
• leib 4 €/kg
• hanśa 8 €/l
• ol’ 2 €/l
• taar 2 €/l
• verrev viin 5 €/l
Kraami piät olõma:
• sõira 2 kg
• piirakut 2 kg
• leibä (vannamuudu) 2 kg
• hanśat 1 liitri (teräviläst tett ja üle 50 kraadi)
• olt 2 liitrit
• taari 2 liitrit
• verevät viina 2 liitrit
• Kraami või tuvva’ ka’ inämbä ja sis tuu pandas kuningalavva pääle kostist.
• Kraamõ vastavõtminõ kellä 10–11. Kraami vastavõtmisõ man om ka Seto Köögi esindäja.
• Hindaja’ (söögi- ja joogimaitsja’) andva’ uma helü, a tuu iist tulõ massa’: sõir 4 €, piirak 3 €, leib 2 €, hanśa 5 €, taar/ol’ 3 € ja verrev viin 4 €. Leevä, sõira ja piiraku hindamisõ man om ka Seto Köögi esindäja.
• Kõkõ inämbä helli saanu’ söögi- ja joogitegijä’ omma’ rahva lemmiku’. Śooaaśtagatsõ’ sõira-, leevä-, piiragu-, hanśa-, ollõ- ja taarimeistri’ sortva’ vällä seto söögi ja joogi aśatundja’. Verevä viina meistri selgus rahva helüde perrä.
• Juukõ ja süüke pruumminõ lõpõs, ku üte inemisõ tuud kraam saa otsa. Perräjäänü’ joogi’ ja söögi’ läävä’ kuningalauda kostist.

Vägümehe välläsortminõ

Setomaa kõgõ kõvõmba mehe välläsortmisõ man kaetas joudu, kimmäst kätt ja terävät nutti.
Kihäkaal om õnnõ üts ja piä-i olõma Setomaa juurõ’, om vaia julgõt päälenakkamist.
Kõgõst kõnõldas täpsembält võistlõmisõ man. Kõgõ kõvõmba vägümehe jaost olõ-i tähtsä’ punkti’, tä om tõisist üle, ku om õigõl aol õigõh kotusõh – kuningriigipääväl Obinitsah.

Päävedosnik: Tarrosõ Rein, tel 5343 3526

Kalamehe võistlus

Õt Seto Kuningriigi kalamehest saia’, piä-i mitmõst tunnist Pihkva järve pääle kallo püüdmä minemä. Hüä kalamiis paistus silmä ka kuiva maa pääl kalamehele tarvilikkõ osavusülesandit täüteh. Kalamiis piät täpsehe lanti pildma, pal´astõ kässiga kallo püüdmä ja ummi tiidmisi kalandusõh näütämä.
Ülesandõ’ nõudva’ kalamehele umast täpsust, kannatlikku miilt ja õnnõ.

Päävedosnik: